 |
|
|
|
T�hes�dade kunst - visioonist kinolinani
|
Menufilmi tegijaid ja telgitaguseid tutvustab publikule s�gisel Helsingi kunstimuuseumi suurn�itus Tennisepalees.
|
|
|
 �itus on p�hendatud George Lucas'e maailamakuulsa Star Wars universumi loonud kunstnikele ja filmi- de valmimise p�nevale protsessile. Videolindilt saab vaadata Lucas'e intervjuud viimase filmi - Darkness valmimisest. Tormilised n�upidamised t��r�hmaga annavad p�hjaliku �le vaate sellest, kui p�hjalikult kavanda takse pisimaidki detaile.
Esimese T�hes�dade filmi valmimisest on m��dunud ligi 25 aastat. Selle ajaga on filmitehnika tormanud edasi seitsme penikoorma saabastes. Vaatamata tehni- liste v�imaluste tohutule avardumisele on esikohale j��nud ikkagi s�zheeliin.
The Art of Star Wars annab �le vaate, kuidas Georg Lucas e visioonid on spetsiaalefektide meistrite k�e all reaalsu seks saanud. N�itusel saab n�ha kogu t��protsessi alates esialgsetest visandlikest ideekavanditest kuni filmis kasutatud detailsete makettideni. Kuigi t��kavandid on muljetavaldavalt filigraansed, on need siiski vaid algus. Star Wars i triloogia visuaalse stilistika loonud Ralph McQuarr ning Darkness` i kujundaja Doug Chiang'i kavandid annavad pildi esialg- sete kavandite osast l�pptulemuses.
Star Wars'i kosmoses�idukid, pla needid, robotid, olendid ja maastikud on loodud kunstlikult. Filmis peavad nad aga m�juma v�imalikult reaalsete ja elavate na. N�itusel on eksponeeritud lugematuid tehnilisi lahendusi. N�iteks v�ib stseeni fooniks kasutatud kosmoselaeva interj��r olla tervikuna maalitud ( Matte tehnika) v�i tehtud arvutigraafikana. Paljudes stsee- nides on kasutatud samaaegselt kombi- neeritud v�tteid. Vaatamata �ha avaramatele digitaaltehnika v�imalustele kasutatakse ka uuemates T�hes�dade filmides palju makette ja nukke. Butafooride t��d illustreerivad n�itusel arvukad make tid, teiste seas n�iteks kosmoselaev Millennium Falcon ning elusuuruses rake- tidetailid filmist Darkness .
Kosmoseolendite eksponeerimiseks on omaette osakond, milles saab tutvuda nende arenguga visandite tasandilt mudeli ja l�puks filmilinal tegutseva tegelaskujuni. Jar Jar Binks, Jabba the Hut, Ewokid ja muud tegelased n�ivad n�itusel ellu �rka vat. Saab n�ha nii kavanditel kui elusuu ruses mudelitena ka tuttavat droidipaari- C- 3PO ja R2- D2.
Heliefektid on terviku seisukohast olulised
Muusika ja heliefektideta pole film kui tervik m�eldav. T�hes�dade tunnusme loodia ja muusika on kirjutanud John Williams, kes dirigeerib ka filmis muu- sikat esitavat Londoni s�mfooniaor kestrit. N�itusel saab muusikat kuulata k�rvaklappidega. Kaasaegsesse klassi kasse kuuluvad teosed on ka iseseisvalt nauditavad.
Kosmoselaevade, laserite ja neoon m��kade helide saladustest r��gib Oscariga p�rjatud Ben Burtt. Paljud fan tastilised heliefektid p�hinevad lindista- tud olmehelidel. Helimeestele on sobinud kosmoses toimuvate lahingute helitaus tade miksimiseks projektori sumin, rik- kis ventilaatori pl�rin v�i pardli surin. Heli on ka keskne komponent Darth Vader i h��dvat olendit kujutavas installatsioo nis, mis t�iendab n�ituse mahukat kost��miosakonda. Helsingisse on toodud koos kost��midega ka kaelakee Planetaarsed orud , mida kannab T�hes�dade filmi finaalis printsess Leia. Kaelaehte on kujundanud soome disainer Bj�rn Weckstr�m.
N�ituse interaktiivses saalis on k�lastajatel v�imalus surfata Star Wars i veebilehek�lgedel ja tutvuda uuemate temaatiliste m�ngudega. N�ituse on kor raldanud Barbican Centre London koos t��s Lucasfilm Ltd- ga. K�ik eksponaadid on laenatud Lucasfilm Ltd ladudest.
Taidemuseo Tennispalatsi. Avatud: t- p 11- 20.30, e suletud. Piletid: t�iskasva nud 50/ 40 FIM, lapsed ( 7- 17 a. ) 25 FIM
|
|
