|
|
|
|
Tähesõdade kunst - visioonist kinolinani
|
Menufilmi tegijaid ja telgitaguseid tutvustab publikule sügisel Helsingi kunstimuuseumi suurnäitus Tennisepalees.
|
|
|
äitus on pühendatud George Lucas'e maailamakuulsa Star Wars universumi loonud kunstnikele ja filmi- de valmimise põnevale protsessile. Videolindilt saab vaadata Lucas'e intervjuud viimase filmi - Darkness valmimisest. Tormilised nõupidamised töörühmaga annavad põhjaliku üle vaate sellest, kui põhjalikult kavanda takse pisimaidki detaile.
Esimese Tähesõdade filmi valmimisest on möödunud ligi 25 aastat. Selle ajaga on filmitehnika tormanud edasi seitsme penikoorma saabastes. Vaatamata tehni- liste võimaluste tohutule avardumisele on esikohale jäänud ikkagi süzheeliin.
The Art of Star Wars annab üle vaate, kuidas Georg Lucas e visioonid on spetsiaalefektide meistrite käe all reaalsu seks saanud. Näitusel saab näha kogu tööprotsessi alates esialgsetest visandlikest ideekavanditest kuni filmis kasutatud detailsete makettideni. Kuigi töökavandid on muljetavaldavalt filigraansed, on need siiski vaid algus. Star Wars i triloogia visuaalse stilistika loonud Ralph McQuarr ning Darkness` i kujundaja Doug Chiang'i kavandid annavad pildi esialg- sete kavandite osast lõpptulemuses.
Star Wars'i kosmosesõidukid, pla needid, robotid, olendid ja maastikud on loodud kunstlikult. Filmis peavad nad aga mõjuma võimalikult reaalsete ja elavate na. Näitusel on eksponeeritud lugematuid tehnilisi lahendusi. Näiteks võib stseeni fooniks kasutatud kosmoselaeva interjöör olla tervikuna maalitud ( Matte tehnika) või tehtud arvutigraafikana. Paljudes stsee- nides on kasutatud samaaegselt kombi- neeritud võtteid. Vaatamata üha avaramatele digitaaltehnika võimalustele kasutatakse ka uuemates Tähesõdade filmides palju makette ja nukke. Butafooride tööd illustreerivad näitusel arvukad make tid, teiste seas näiteks kosmoselaev Millennium Falcon ning elusuuruses rake- tidetailid filmist Darkness .
Kosmoseolendite eksponeerimiseks on omaette osakond, milles saab tutvuda nende arenguga visandite tasandilt mudeli ja lõpuks filmilinal tegutseva tegelaskujuni. Jar Jar Binks, Jabba the Hut, Ewokid ja muud tegelased näivad näitusel ellu ärka vat. Saab näha nii kavanditel kui elusuu ruses mudelitena ka tuttavat droidipaari- C- 3PO ja R2- D2.
Heliefektid on terviku seisukohast olulised
Muusika ja heliefektideta pole film kui tervik mõeldav. Tähesõdade tunnusme loodia ja muusika on kirjutanud John Williams, kes dirigeerib ka filmis muu- sikat esitavat Londoni sümfooniaor kestrit. Näitusel saab muusikat kuulata kõrvaklappidega. Kaasaegsesse klassi kasse kuuluvad teosed on ka iseseisvalt nauditavad.
Kosmoselaevade, laserite ja neoon mõõkade helide saladustest räägib Oscariga pärjatud Ben Burtt. Paljud fan tastilised heliefektid põhinevad lindista- tud olmehelidel. Helimeestele on sobinud kosmoses toimuvate lahingute helitaus tade miksimiseks projektori sumin, rik- kis ventilaatori plärin või pardli surin. Heli on ka keskne komponent Darth Vader i hüüdvat olendit kujutavas installatsioo nis, mis täiendab näituse mahukat kostüümiosakonda. Helsingisse on toodud koos kostüümidega ka kaelakee Planetaarsed orud , mida kannab Tähesõdade filmi finaalis printsess Leia. Kaelaehte on kujundanud soome disainer Björn Weckström.
Näituse interaktiivses saalis on külastajatel võimalus surfata Star Wars i veebilehekülgedel ja tutvuda uuemate temaatiliste mängudega. Näituse on kor raldanud Barbican Centre London koos töös Lucasfilm Ltd- ga. Kõik eksponaadid on laenatud Lucasfilm Ltd ladudest.
Taidemuseo Tennispalatsi. Avatud: t- p 11- 20.30, e suletud. Piletid: täiskasva nud 50/ 40 FIM, lapsed ( 7- 17 a. ) 25 FIM
|
|