 |
|
|
|
Läki muuseumi! Ajalugu tänavatel, kodudes ja galeriides
|
Muuseumis ärkab ajalugu ellu. Möödunud aegadest ja ajaloo suurkujudest saab parima ettekujutuse igapäevaste esemete kaudu. Helsingis on üle 60 muuseumi, milledest põnevamaid järgnevalt tutvustame.
| Muuseum Sofia tänaval viib 19. sajandist tänapäeva. |
|
|
|
 elsingi Linnamuuseum koosneb kaheksast linna erinevates kohtades asuvast linnakultuurile keskendunud ekspositsioonist. Külastajatele näidatakse linnakultuuri mitmest erinevast aspektist. Sofiankadul asuvates ruumides paikneb näitus nimega Aeg, mis räägib tavaliste linlaste tööst, vaba aja veetmisest ja pidutsemisest alates 16. sajandist kuni tänapäevani.
Päevastel aegadel lisandub muuseumile ka kino, kus näidatakase Helsingi ainelisi filme.
Sofiankadul on ka tänav muuseum.
Linna tänavad esitavad omal moel adekvaatset pilti ajastust. Tänavamuuseumiks ristitud Sofiankatu esitab tänavapildi järk- järgulist muutumist. Samas kasutavad inimesed seda aktiivselt ka Senatituru ja Kaubaturu vahelise ühendusteena. Ekspositsioon esitleb erinevate ajastute arhitektuuri ja tänavate aksessuaare. Valgustid, telefoniputka ja kirjakast on koopiad, vesipostid ja joogikoht aga ehtsad.
Sederholmi ja Pritsimeistri majades
Vanalinna eakaim kiviehitis Senaatintori nurgal esitleb kaubandusnõunik Johan Sederholmi elu- olu 18. sajandi Helsingis. 1757. aastal valminud kivi maja oli omal ajal Helsingi esinduslikem eramaja, kelle omanik oli muu hulgas rahvusvahelise kaliibriga ärimees, laevaehitaja, Suomenlinna töövõtja, Vaasa- ordu liige ja maapäeva saadik. Igas toas on piltide näol katkeid Sederholmiga seotud seikadest, mis viivad vaataja ajas tagasi kaugele minevikku.
Kruununhaas paiknev Pritsimeistri maja on Helsingi vanim, siiani oma algsel kohal asuv puumaja. 1860- aastate kodanlikus stiilis sisustusega majas on autentsuse hõngu. Hoovimajas avatud näitus “Paksult õnne ja kodune elu” räägib 1850- 1870 –aastail Helsingi elanikke tabanud suurest tulekahjust ja kooleraepideemiast ning Krimmi sõjast.
Punane villa
Mannerheimintie ääres Eduskuntatalo vastas asub roosat värvi Hakasalme villa, mille ehitas maa ja linnaelu ühendamiseks 1843. aastal prokuraator ja salanõunik Carl Johan Walleen. Mõnda aega, 1902. aastani oli maja kuulsa iluduse Aurora Karamzini salongi asukohaks. Linnamuuseum on tegutsenud villas alates 1911. aastast. Mereäärsel krundil paiknev villa on suvel ümbritsetud inglise stiilis aiaga. Tunne, mis on jätk varasemale näitusele Mälu uurib Helsingi ajalugu kollektiivsete ja personaalsete kogemuste kaudu.
Rööbastranspordist ja mõisaelust
Linna vanim, XX sajandi algusest pärinev vagunidepoo esitleb rööbastranspordi ajalugu alates rohkem kui sajandi vanusest hobukonkast kuni tänapäevaste elektrivaguniteni. Pealinna ühistranspordi eilsest ja tänasest päevast annab pildi Mannerheimiteel asuva Töölö Rööbastranspordi muuseumi ekspositsioon.
Tööliste elu- olust aastatel 1909 - 1980 annab ülevaate Linnanmäe nõlval Alppiharju linnaosas asuv muuseum, mis paikneb ühes esimestest linna poolt ehitatud korralikest töölismajadest.
Linnamuuseumile kuuluvas Tuomarinkylä mõisas saab pildi rikkama klassi elulaadist. Ehitised ja ümbrus on ennistatud 18. sajandi lõpu stiilis. Linn harib ka mõisa maid. Näitusel Kodu elab sisustust kaasajastanud kujuteldav perekond. Ühes mõisa hoonetest tegutseb lastemuuseum. Mõisa tallides elavad ratsakoolide ponid ja hobused.
Soome kunst Kaivopuisto galeriis.
1882. aastal avatud Cygnaeuse galerii on riigi vanimaid ja meeleolukamaid kunstimuuseume. See sündis professori ja kunstiuurija Fredrik Cygnaeuse (1807- 1881) kunstikogust, mille ta oma testamendiga Soome rahvale kinkis. Galerii kogu sisaldab silmapaistvalt hea valiku 19. sajandi soome skulptuuri ja maalikunsti. Muuseumi statsionaarses ekspositsioonis on hubases miljöös välja pandud umbes sada teost. Soome maalikunsti esindavad teiste seas Wilhelm ja Ferdinand von Wright, Helene Schjerfbeck ja Albert Edelfelt. Muuseum asub Kaivopuistos Fredrik Cygnaeuse suvemajas, mis on üks vähestest säilinud puumajadest Helsingi kesklinnas.
Mannerheimi muuseum
Kaivopuistos asub ka üks huvitav majamuuseum. Soome marssal Mannerheim oli XX sajandi Soome ajalugu märkimisväärselt mõjutanud üksikisik. Ta sündis 1867. aastal Louhisaare mõisas ja suri 1951. aastal Lausanne’is Shveitsis. Sõjalise väljaõppe ja esimesed lahinguristsed sai ta Vene tsaariarmees.
Soome vabadussõjas viis Mannerheim ”valged” võidule ja saavutas Soomele iseseisvuse. Sõjategevuse vaheajal tegutses ta Soome riigihoidjana (12.12. 1918- 26.7.1919), kuni riigile valiti esimene president.
Kui Nõukogude Liit 1939. aastal Soomet ründas, läks taas Mannerheimi oskusi vaja. Ta suutis koondada kogu soome rahva jõu sissetungijate vastu ja on suuresti just tema teene, et Soome säi litas pärast II maailmasõda iseseisvuse.
Pärast sõda valiti Mannerheim riigi presidendiks (4.8.1944- 8.3.1946), sest ainult temas nähti meest, kes selle ülesandega toime võis tulla.
Mannerheimi Helsingi kodu Kaivopuistos on tegutsenud muuseumina ”Marski” surmast alates. Maailmaränduri, esteetiku, kulinaari, seikleja, kollektsionääri, sõduri ja presidendi isiklikud asjad moodustavad huvitava väljapaneku. Muuseumi kahel korrusel asuvatest tubadest on omapäraseim magamistuba, kus vana marssal oma elu viimastel aastatel lihtsal välivoodil magas.
Urho Kekkoneni muuseum
Teine Soome iseseisvusaega suuresti mõjutanud isik oli 1956- 1981 aastatel presidendina tegutsenud Urho Kekkonen. Kekkoneni ajal presidendi ametikorterina toiminud Tamminieme villa ja eriti selle saun said tuntuks kui kohad, kus poliitika tegelikult sündis ja otsused langetati. Kekkonen kodunes pika ametiaja jooksul residentsiga sedavõrd, et tal lubati jääda sinna elu lõpuni.
Kui Kekkonen 1986. aastal suri, peatus aeg ka Tamminiemes. Endine ametikorter muudeti muuseumiks, mis näitab endise presidendi kodu sellisena nagu see tema viimastel eluaastatel oli. Sisustuse hulka kuulub rohkesti soome kunsti ja skulptuuri ja presidendile välisriikide võimukandjate poolt kingitud esemeid.
Muuseumiga saab tutvuda soomekeelse giidi juhendamisel pooletunniste intervallidega, rootsi keeles 12.30, inglise keeles 13.30 ja saksa keeles 14.30. Selgitusi saab kuulata ka kõrvaklappide abil 11- s keeles
Helsingi linnamuuseum,
Sofiankatu 4. Avatud E– R 9- 17, L– P 11- 17. Pilet 20/ 0 FIM.
Hakasalme villa,
Karamzininkatu 2. K– P 11- 17. Pilet 20/ 0 FIM.
Pristimeistri maja,
Kristianinkatu 12, K– P 11- 17. Pilet 20/ 0 FIM.
Sederholmi maja,
Aleksanterinkatu 16- 18. K– P 11- 17. Pilet 20/ 0 FIM.
Tuomarinkylä muuseum,
Tuomarinkylä. K– P 11- 17. Pilet 20/ 0 FIM.
Rööbastranspordi muuseum,
Töölönkatu 51. K– P 11- 17. Pilet 20/ 0 FIM.
Tööliselu muuseum,
Kirstinkuja 4. K– P 11- 17. Pilet 20/ 0 FIM.
Cygnaeuse galerii,
Kaivopuistos Kalliolinnantie 8, piletid: 15/ 0 FIM.
Mannerheimi Muuseum,
Kalliolinnatie 14. R, L ja P 11- 16. Piletid 40/ 0 FIM.
Urho Kekkoneni muuseum,
Tamminiemi, Seurasaarentie 15, (buss 24 Erottajalt). Avatud 16.8. 15.5. T– P 11- 17. Piletid 20FIM/ alla 18- aastased tasuta.
Linnamuuseumi näitustele on mõtekas osta ühispilet. Need, kes aga on eelnevalt turismibüroost või kusagilt mujalt ostnud turistidele mõeldud sooduspaketi "Helsinki- kortti", saavad külastada nii Linnamuuseumi ekspositsioone kui ka veel 50 näituse väljapanekuid tasuta.
|
|
