 |
|
|
|
L�ki muuseumi! Ajalugu t�navatel, kodudes ja galeriides
|
Muuseumis �rkab ajalugu ellu. M��dunud aegadest ja ajaloo suurkujudest saab parima ettekujutuse igap�evaste esemete kaudu. Helsingis on �le 60 muuseumi, milledest p�nevamaid j�rgnevalt tutvustame.
| Muuseum Sofia t�naval viib 19. sajandist t�nap�eva. |
|
|
|
 elsingi Linnamuuseum koosneb kaheksast linna erinevates kohtades asuvast linnakultuurile keskendunud ekspositsioonist. K�lastajatele n�idatakse linnakultuuri mitmest erinevast aspektist. Sofiankadul asuvates ruumides paikneb n�itus nimega Aeg, mis r��gib tavaliste linlaste t��st, vaba aja veetmisest ja pidutsemisest alates 16. sajandist kuni t�nap�evani.
P�evastel aegadel lisandub muuseumile ka kino, kus n�idatakase Helsingi ainelisi filme.
Sofiankadul on ka t�nav muuseum.
Linna t�navad esitavad omal moel adekvaatset pilti ajastust. T�navamuuseumiks ristitud Sofiankatu esitab t�navapildi j�rk- j�rgulist muutumist. Samas kasutavad inimesed seda aktiivselt ka Senatituru ja Kaubaturu vahelise �hendusteena. Ekspositsioon esitleb erinevate ajastute arhitektuuri ja t�navate aksessuaare. Valgustid, telefoniputka ja kirjakast on koopiad, vesipostid ja joogikoht aga ehtsad.
Sederholmi ja Pritsimeistri majades
Vanalinna eakaim kiviehitis Senaatintori nurgal esitleb kaubandusn�unik Johan Sederholmi elu- olu 18. sajandi Helsingis. 1757. aastal valminud kivi maja oli omal ajal Helsingi esinduslikem eramaja, kelle omanik oli muu hulgas rahvusvahelise kaliibriga �rimees, laevaehitaja, Suomenlinna t��v�tja, Vaasa- ordu liige ja maap�eva saadik. Igas toas on piltide n�ol katkeid Sederholmiga seotud seikadest, mis viivad vaataja ajas tagasi kaugele minevikku.
Kruununhaas paiknev Pritsimeistri maja on Helsingi vanim, siiani oma algsel kohal asuv puumaja. 1860- aastate kodanlikus stiilis sisustusega majas on autentsuse h�ngu. Hoovimajas avatud n�itus �Paksult �nne ja kodune elu� r��gib 1850- 1870 �aastail Helsingi elanikke tabanud suurest tulekahjust ja kooleraepideemiast ning Krimmi s�jast.
Punane villa
Mannerheimintie ��res Eduskuntatalo vastas asub roosat v�rvi Hakasalme villa, mille ehitas maa ja linnaelu �hendamiseks 1843. aastal prokuraator ja salan�unik Carl Johan Walleen. M�nda aega, 1902. aastani oli maja kuulsa iluduse Aurora Karamzini salongi asukohaks. Linnamuuseum on tegutsenud villas alates 1911. aastast. Mere��rsel krundil paiknev villa on suvel �mbritsetud inglise stiilis aiaga. Tunne, mis on j�tk varasemale n�itusele M�lu uurib Helsingi ajalugu kollektiivsete ja personaalsete kogemuste kaudu.
R��bastranspordist ja m�isaelust
Linna vanim, XX sajandi algusest p�rinev vagunidepoo esitleb r��bastranspordi ajalugu alates rohkem kui sajandi vanusest hobukonkast kuni t�nap�evaste elektrivaguniteni. Pealinna �histranspordi eilsest ja t�nasest p�evast annab pildi Mannerheimiteel asuva T��l� R��bastranspordi muuseumi ekspositsioon.
T��liste elu- olust aastatel 1909 - 1980 annab �levaate Linnanm�e n�lval Alppiharju linnaosas asuv muuseum, mis paikneb �hes esimestest linna poolt ehitatud korralikest t��lismajadest.
Linnamuuseumile kuuluvas Tuomarinkyl� m�isas saab pildi rikkama klassi elulaadist. Ehitised ja �mbrus on ennistatud 18. sajandi l�pu stiilis. Linn harib ka m�isa maid. N�itusel Kodu elab sisustust kaasajastanud kujuteldav perekond. �hes m�isa hoonetest tegutseb lastemuuseum. M�isa tallides elavad ratsakoolide ponid ja hobused.
Soome kunst Kaivopuisto galeriis.
1882. aastal avatud Cygnaeuse galerii on riigi vanimaid ja meeleolukamaid kunstimuuseume. See s�ndis professori ja kunstiuurija Fredrik Cygnaeuse (1807- 1881) kunstikogust, mille ta oma testamendiga Soome rahvale kinkis. Galerii kogu sisaldab silmapaistvalt hea valiku 19. sajandi soome skulptuuri ja maalikunsti. Muuseumi statsionaarses ekspositsioonis on hubases milj��s v�lja pandud umbes sada teost. Soome maalikunsti esindavad teiste seas Wilhelm ja Ferdinand von Wright, Helene Schjerfbeck ja Albert Edelfelt. Muuseum asub Kaivopuistos Fredrik Cygnaeuse suvemajas, mis on �ks v�hestest s�ilinud puumajadest Helsingi kesklinnas.
Mannerheimi muuseum
Kaivopuistos asub ka �ks huvitav majamuuseum. Soome marssal Mannerheim oli XX sajandi Soome ajalugu m�rkimisv��rselt m�jutanud �ksikisik. Ta s�ndis 1867. aastal Louhisaare m�isas ja suri 1951. aastal Lausanne�is Shveitsis. S�jalise v�lja�ppe ja esimesed lahinguristsed sai ta Vene tsaariarmees.
Soome vabaduss�jas viis Mannerheim �valged� v�idule ja saavutas Soomele iseseisvuse. S�jategevuse vaheajal tegutses ta Soome riigihoidjana (12.12. 1918- 26.7.1919), kuni riigile valiti esimene president.
Kui N�ukogude Liit 1939. aastal Soomet r�ndas, l�ks taas Mannerheimi oskusi vaja. Ta suutis koondada kogu soome rahva j�u sissetungijate vastu ja on suuresti just tema teene, et Soome s�i litas p�rast II maailmas�da iseseisvuse.
P�rast s�da valiti Mannerheim riigi presidendiks (4.8.1944- 8.3.1946), sest ainult temas n�hti meest, kes selle �lesandega toime v�is tulla.
Mannerheimi Helsingi kodu Kaivopuistos on tegutsenud muuseumina �Marski� surmast alates. Maailmar�nduri, esteetiku, kulinaari, seikleja, kollektsion��ri, s�duri ja presidendi isiklikud asjad moodustavad huvitava v�ljapaneku. Muuseumi kahel korrusel asuvatest tubadest on omap�raseim magamistuba, kus vana marssal oma elu viimastel aastatel lihtsal v�livoodil magas.
Urho Kekkoneni muuseum
Teine Soome iseseisvusaega suuresti m�jutanud isik oli 1956- 1981 aastatel presidendina tegutsenud Urho Kekkonen. Kekkoneni ajal presidendi ametikorterina toiminud Tamminieme villa ja eriti selle saun said tuntuks kui kohad, kus poliitika tegelikult s�ndis ja otsused langetati. Kekkonen kodunes pika ametiaja jooksul residentsiga sedav�rd, et tal lubati j��da sinna elu l�puni.
Kui Kekkonen 1986. aastal suri, peatus aeg ka Tamminiemes. Endine ametikorter muudeti muuseumiks, mis n�itab endise presidendi kodu sellisena nagu see tema viimastel eluaastatel oli. Sisustuse hulka kuulub rohkesti soome kunsti ja skulptuuri ja presidendile v�lisriikide v�imukandjate poolt kingitud esemeid.
Muuseumiga saab tutvuda soomekeelse giidi juhendamisel pooletunniste intervallidega, rootsi keeles 12.30, inglise keeles 13.30 ja saksa keeles 14.30. Selgitusi saab kuulata ka k�rvaklappide abil 11- s keeles
Helsingi linnamuuseum,
Sofiankatu 4. Avatud E� R 9- 17, L� P 11- 17. Pilet 20/ 0 FIM.
Hakasalme villa,
Karamzininkatu 2. K� P 11- 17. Pilet 20/ 0 FIM.
Pristimeistri maja,
Kristianinkatu 12, K� P 11- 17. Pilet 20/ 0 FIM.
Sederholmi maja,
Aleksanterinkatu 16- 18. K� P 11- 17. Pilet 20/ 0 FIM.
Tuomarinkyl� muuseum,
Tuomarinkyl�. K� P 11- 17. Pilet 20/ 0 FIM.
R��bastranspordi muuseum,
T��l�nkatu 51. K� P 11- 17. Pilet 20/ 0 FIM.
T��liselu muuseum,
Kirstinkuja 4. K� P 11- 17. Pilet 20/ 0 FIM.
Cygnaeuse galerii,
Kaivopuistos Kalliolinnantie 8, piletid: 15/ 0 FIM.
Mannerheimi Muuseum,
Kalliolinnatie 14. R, L ja P 11- 16. Piletid 40/ 0 FIM.
Urho Kekkoneni muuseum,
Tamminiemi, Seurasaarentie 15, (buss 24 Erottajalt). Avatud 16.8. 15.5. T� P 11- 17. Piletid 20FIM/ alla 18- aastased tasuta.
Linnamuuseumi n�itustele on m�tekas osta �hispilet. Need, kes aga on eelnevalt turismib�roost v�i kusagilt mujalt ostnud turistidele m�eldud sooduspaketi "Helsinki- kortti", saavad k�lastada nii Linnamuuseumi ekspositsioone kui ka veel 50 n�ituse v�ljapanekuid tasuta.
|
|
