 |
|
|
|
Igamehe õigused. Kasulikke näpunäiteid jahi- ja kalameestele
|
Soomes kehtivad juba ammustest aegadest laialdased igamehe õigused. Seadus tagab ka turistidele võimaluse nautida Soome metsade ja veekogude rikkalikke võimalusi.
|
|
|
 t igaüks saaks loodust nautida, kehtivad Soomes Euroopa mõõdupuude kohaselt üsna laialdased nn. igamehe õigused. Nende kohaselt võib kogu maa ulatuses looduskeskkonnas vabalt liikuda jalgsi, suuskadel, jalgratastel ja ratsa. Ajutise looduses viibimise, ujumise, päevitamise, peatumise ning mõnepäevase telkimise vastu ei ole üldjuhul kellelgi midagi. Vaatamata sellele ei tohi sellega maa omanikule kahju tekitada ega teda mingil muul moel häirida. Pikemaajalisese peatumise puhul on siiski vaja see maaomanikuga kooskõlastada.
Spetsiifilistes piirkondades nagu näiteks plaazhid on telkimine keelatud. Puhkepiirkondades on selgelt märgistatud telkimiskohad, millest tuleb kinni pidada. Linnade kohalikes seadustes on peaaegu erandita keelatud ööbimine avalikes kohtades nii telkides kui ka sõidukites. Lõket või lahtist tuld ei tohi teha ilma tungiva vajaduse või maaomaniku loata. Väikese välipliidi või matkagrilli kasutamiseks pole vaja luba küsida. Peatus- ja telkimispaikades on tule tegemiseks enamasti spetsiaalsed kohad ja mujal ei tohi lõket teha. Kaitse all mitte olevaid lilli, metsamarju ja seeni võib Soome metsadest vabalt korjata. Veel liigeldes kehtivad suures laastus samad eeskirjad. Igaüks võib vabalt liikuda nii veel kui jääl ja veekogusid võib kasutada ajutise ankrupaigana. Rannapiirkonda võib kasutada ajutise maabumis- ja puhkepaigana seal, kus maismaalgi vastav liikumine lubatud. Maabumine on näiteks keelatud looduskaitsealadel lindude pesitsusperioodi ajal.
Jaht ja kalapüük
Õngitsemine ja sikutipüük kuuluvad Soomes tasuta igameheõiguste hulka. Põhimõtteliselt võib igaüks kus tahes õngega püüda. Erandi moodustavad lõhe- ja siiarohkete jõgede kosed ja kärestikud ning veekogud, kus kalapüük mingil administratiivsel põhjusel on keelatud. Püük spinninguga ja landivedamine, püük liblikaga ja landiga, kalatõkete ja võrkudega püük, aga ka vähipüükpüük eeldavad 18- 64 aastastelt kodanikelt kalastusmaksu tasumist (90 FIM/ aasta või 25 FIM/ 7 päeva) ja veekogu omaniku luba. Kalpüügiõiguste valdajaks võib olla kalastusselts, eraveekogu omanik, riik, vald või püügikoha rentija. Mitmesuguseid luba eeldavaid kalapüügipaiku on Soomes tuhandeid. Kalastusturistidele on kõige käepärasem lunastada läänilt spinninguluba (150 FIM/ aasta või 35 FIM/ 7 päev).
Läänid on Etelä- Suomi, Länsi- Suomi, Itä- Suomi, Oulu, ja Lapi. Loaga võib kalastada igal pool välja arvatud spetsiaalset luba eeldavad kohad ja kaitse all olevad püügikohad. Loa eest on Soomes mugavaim maksta panka. Kõik pangakontorid pakuvad vastavaid blankette ja vajaminevaid arvenumbreid. Maksutshekid tuleb kalapüügi lõpuni alles hoida ja kaasas kanda. Ka kalastustarvete kauplused ja turismibürood müüvad vastavaid kalastuslube.
Jahilubade kord on üsna sarnane. Ulukite küttimise eest tuleb riigile maksta ulukimaksu (võib maksta igasse panka 120 FIM). Selleks, et isik saaks ulukimaksu maksta, peab ta omama soome jahipiletit. Selle saamiseks peavad jahimehed esitama nende kodumaal kehtiva jahipileti või mõne teise usaldusväärse tõendi selle kohta, et tal on kodumaal jahipidamiseks õigus. Teine võimalus on läbida soome jahimeheeksam. Jahiseltsid korraldavad regulaarselt tasulisi eksameid. Jahipilet kehtib ühe jahihooaja, mis algab 1. augustil ja lõpeb järgmise aasta 31. juulil. Ulukimaksu sisse kuulub ka jahikindlustus jahil juhtuda võivate per sonaalsete õnnetuste tarbeks. Kindlustus kehtib sama perioodi vältel kui jahiluba ja ainult Soomes. Jahirelvade riiki toomisele on kehtestatud kindlad reeglid. Lihtsim viis on hankida Soome politseilt personaalne luba, mis annab õiguse ka relva ja laskemoona hoidmiseks.
Soomes on jahipidamise õigus seotud maa omamisega. Jahipidamiseks tuleb saada luba maa omanikult või jahipidamise õiguse valdajalt. Küttimisel tuleb järgida jahipidamise eeskirju ja ulukite jahihooaegu. Kõik Soomes kehtivad jahi-, kalapüügi ja looduses liikumise kohta kehtestatud eeskirjad kehtivad ka välismaalastele.
LISAIFORMATSIOON:
METSÄSTÄJÄIN KESKUSJÄRJESTÖ
(JAHIMEESTE KESKORGANISATSIOON), FANTSINTIE 13 - 14, 01100 ITÄSALMI. TEL. (09) 8777 677, FAX (09) 8777 617. HTTP: WWW. MKJ- JCO. FI.
MAA- JA METSAMAJANDUSE MINISTEERIUM,
PL 232, 00171 HELSINKI. TEL. (09) 1601, FAX (09) 160 2284
METSAVALITSUS.
PL 94, 01301 VANTAA. TEL. 020564100, FAX. 0205644349
|
|
