 |
|
|
|
Igamehe �igused. Kasulikke n�pun�iteid jahi- ja kalameestele
|
Soomes kehtivad juba ammustest aegadest laialdased igamehe �igused. Seadus tagab ka turistidele v�imaluse nautida Soome metsade ja veekogude rikkalikke v�imalusi.
|
|
|
 t iga�ks saaks loodust nautida, kehtivad Soomes Euroopa m��dupuude kohaselt �sna laialdased nn. igamehe �igused. Nende kohaselt v�ib kogu maa ulatuses looduskeskkonnas vabalt liikuda jalgsi, suuskadel, jalgratastel ja ratsa. Ajutise looduses viibimise, ujumise, p�evitamise, peatumise ning m�nep�evase telkimise vastu ei ole �ldjuhul kellelgi midagi. Vaatamata sellele ei tohi sellega maa omanikule kahju tekitada ega teda mingil muul moel h�irida. Pikemaajalisese peatumise puhul on siiski vaja see maaomanikuga koosk�lastada.
Spetsiifilistes piirkondades nagu n�iteks plaazhid on telkimine keelatud. Puhkepiirkondades on selgelt m�rgistatud telkimiskohad, millest tuleb kinni pidada. Linnade kohalikes seadustes on peaaegu erandita keelatud ��bimine avalikes kohtades nii telkides kui ka s�idukites. L�ket v�i lahtist tuld ei tohi teha ilma tungiva vajaduse v�i maaomaniku loata. V�ikese v�lipliidi v�i matkagrilli kasutamiseks pole vaja luba k�sida. Peatus- ja telkimispaikades on tule tegemiseks enamasti spetsiaalsed kohad ja mujal ei tohi l�ket teha. Kaitse all mitte olevaid lilli, metsamarju ja seeni v�ib Soome metsadest vabalt korjata. Veel liigeldes kehtivad suures laastus samad eeskirjad. Iga�ks v�ib vabalt liikuda nii veel kui j��l ja veekogusid v�ib kasutada ajutise ankrupaigana. Rannapiirkonda v�ib kasutada ajutise maabumis- ja puhkepaigana seal, kus maismaalgi vastav liikumine lubatud. Maabumine on n�iteks keelatud looduskaitsealadel lindude pesitsusperioodi ajal.
Jaht ja kalap��k
�ngitsemine ja sikutip��k kuuluvad Soomes tasuta igamehe�iguste hulka. P�him�tteliselt v�ib iga�ks kus tahes �ngega p��da. Erandi moodustavad l�he- ja siiarohkete j�gede kosed ja k�restikud ning veekogud, kus kalap��k mingil administratiivsel p�hjusel on keelatud. P��k spinninguga ja landivedamine, p��k liblikaga ja landiga, kalat�kete ja v�rkudega p��k, aga ka v�hip��kp��k eeldavad 18- 64 aastastelt kodanikelt kalastusmaksu tasumist (90 FIM/ aasta v�i 25 FIM/ 7 p�eva) ja veekogu omaniku luba. Kalp��gi�iguste valdajaks v�ib olla kalastusselts, eraveekogu omanik, riik, vald v�i p��gikoha rentija. Mitmesuguseid luba eeldavaid kalap��gipaiku on Soomes tuhandeid. Kalastusturistidele on k�ige k�ep�rasem lunastada l��nilt spinninguluba (150 FIM/ aasta v�i 35 FIM/ 7 p�ev).
L��nid on Etel�- Suomi, L�nsi- Suomi, It�- Suomi, Oulu, ja Lapi. Loaga v�ib kalastada igal pool v�lja arvatud spetsiaalset luba eeldavad kohad ja kaitse all olevad p��gikohad. Loa eest on Soomes mugavaim maksta panka. K�ik pangakontorid pakuvad vastavaid blankette ja vajaminevaid arvenumbreid. Maksutshekid tuleb kalap��gi l�puni alles hoida ja kaasas kanda. Ka kalastustarvete kauplused ja turismib�rood m��vad vastavaid kalastuslube.
Jahilubade kord on �sna sarnane. Ulukite k�ttimise eest tuleb riigile maksta ulukimaksu (v�ib maksta igasse panka 120 FIM). Selleks, et isik saaks ulukimaksu maksta, peab ta omama soome jahipiletit. Selle saamiseks peavad jahimehed esitama nende kodumaal kehtiva jahipileti v�i m�ne teise usaldusv��rse t�endi selle kohta, et tal on kodumaal jahipidamiseks �igus. Teine v�imalus on l�bida soome jahimeheeksam. Jahiseltsid korraldavad regulaarselt tasulisi eksameid. Jahipilet kehtib �he jahihooaja, mis algab 1. augustil ja l�peb j�rgmise aasta 31. juulil. Ulukimaksu sisse kuulub ka jahikindlustus jahil juhtuda v�ivate per sonaalsete �nnetuste tarbeks. Kindlustus kehtib sama perioodi v�ltel kui jahiluba ja ainult Soomes. Jahirelvade riiki toomisele on kehtestatud kindlad reeglid. Lihtsim viis on hankida Soome politseilt personaalne luba, mis annab �iguse ka relva ja laskemoona hoidmiseks.
Soomes on jahipidamise �igus seotud maa omamisega. Jahipidamiseks tuleb saada luba maa omanikult v�i jahipidamise �iguse valdajalt. K�ttimisel tuleb j�rgida jahipidamise eeskirju ja ulukite jahihooaegu. K�ik Soomes kehtivad jahi-, kalap��gi ja looduses liikumise kohta kehtestatud eeskirjad kehtivad ka v�lismaalastele.
LISAIFORMATSIOON:
METS�ST�J�IN KESKUSJ�RJEST�
(JAHIMEESTE KESKORGANISATSIOON), FANTSINTIE 13 - 14, 01100 IT�SALMI. TEL. (09) 8777 677, FAX (09) 8777 617. HTTP: WWW. MKJ- JCO. FI.
MAA- JA METSAMAJANDUSE MINISTEERIUM,
PL 232, 00171 HELSINKI. TEL. (09) 1601, FAX (09) 160 2284
METSAVALITSUS.
PL 94, 01301 VANTAA. TEL. 020564100, FAX. 0205644349
|
|
