Soome lahe juhtiv turismiajaleht
16.9.2011 | Ajalugu

Rahvaviinast sai esinduslik pidujook

Rahvaviinast sai esinduslik pidujook

Rahvaviinast sai esinduslik pidujook

Koskenkorva on oma nime saanud 100 aasta vanuse Koskenkorva küla järgi. Pohjanmaal Ilmajoki vallas asuvas külas alustati tööstuslikku viinapõletamist läinud sajandi kolme-neljakümnendate aastate vahetusel, mil paikkonnas valmis esimene viinavabrik. Kartulist valmistatud Koskenkorva viin tuli turule aastal 1953. See oli lootustandev jõukusesümbol, mis näitas, et juba sai lubada kartuli kasutamist toorainena ning enam polnud vajadust juua sünteetilist viina.

PÕHJAMAA ODER JA RAJAMÄKI VESI

Kossu pidi hästi maitsema nii külmalt serveerituna kui taskusoojana. Algus siiski nii paljutõotav ei olnud: müüginumbrid olid väiksed ja räägiti isegi Koskenkorva viinavabriku sulgemisest. Kossu päästis 1960. aastate liberaalsem alkoholipoliitika ja sellest sai aastateks Soome populaarseim viin. Umbes samal ajal muudeti toorainet, kartuli vahetas välja oder. Odrast destilleeritakse Koskenkorva viina jätkuvalt ka tänasel päeval. Viina timmimine ja villimine toimub siiski Rajamäkil. Tootmise jagunemist kahe tehase vahel põhjendatakse peale muude argumentide ka sellega, et Kossu peamised koostisosad on Koskenkorva ümbruses kasvanud Pohjanmaa oder ja jääaegne Rajamäki põhjavesi.

Koskenkorvas peaks seega valmima viina hing ehk puhas alkohol. Destillaat on nii kvaliteetne, et seda võib pakkuda peenemateski ringkondades. Aastatel 2009 ja 2010 oli Koskenkorva Nobeli preemiate üleandmisele järgneval peol ainuke kange alkohoolne jook. Kossut ja sellest segatud napse pakkus Nobel Night Capi tähtsatele külalistele Altia oma meisterbaarman.

PUDELEID MITMEKS OTSTARBEKS

Tuntuim Kossupudel on pooleliitrine Alko klaaspudel. Originaalsildil oli põllumaastik küünidega, nagu ka praegu. Vahepeal ehtis pudelikülge Tapio Wirkkala kavandatud joonegraafika, millele rahvas andis hüüdnime „tohuvabohu.” Vana silt taastati rahva tungival nõudmisel 1993. aastal. Viimane etiketiuuendus tehti paar aastat tagasi, mil küünimaastik läbis väikse värskenduskuuri. Küüne on pudelisildil alati olnud üksteist. Etiketil olev number 013 oli algselt Koskenkorva tootekood. Praegusel tagaetiketil on märgitud ka etanooli tootmiskoha, s.t Koskenkorva küla koordinaadid.

Lisaks traditsioonilisele pooleliitrisele on Kossu saadaval 4 cl minipudelis, 20 cl ja 35 cl pudelites, 50 cl plastpudelis, 70 cl „europudelis” ja suures liitrises pudelis. 2003. aastal täitunud 50. sünnipäevaks lasti välja ka pidulik 1,5 liitrine juubelipudel, kus küünimaastik tõusis esile klaasist reljeefse kujundina.

SALMIAAGIKOSSU TÕUS, HÄVING JA TAASSÜND

Salmiakki Koskenkorva jõudis turule aastal 1993. Toodet saatis müügiedu, tegu oli eelkõige noorte lemmikjoogiga. „Maitsev” viin meeldis rahvale liigagi hästi ja Salmari kõrvaldati kõigest kolm kuud pärast turuletulekut müügilt. 1995. aastal paisati Salmiaagi Koskenkorva taas müüki, seekord lahjemas ja kallimas versioonis. Tänapäeval saab Kossu mitme erineva maitsega.

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD ALTIA

 

NOBELI PEO KOKTEILID

Nobel Night Capil pakutud kokteile on

kahe aasta jooksul Altia baarilaboris välja

töötatud mitmeid. Siinkohal avaldame

ühe retsepti saladuse.

Nitro

4 cl pohlavodkat

2 cl värskeltpressitud punase greibi mahla

5 tk värskeid vaarikaid

1,5 cl granaatouna grenadiini

3 tilka Orange Bittersit

3 tilka Angostura Bittersit

Kaunistuseks vaarikas, piparmünt ja polev

Koskenkorva Vodka Lingonberry.

Serveeritakse kokteiliklaasis.

Lue lisää samasta aiheesta

7.3.2016 | Ajalugu

Iga päev 20 000 Soome turisti

Soome turistid Eestis 2015 Helsingi sadama andmetel sõitis eelmisel aastal Helsingi-Tallinna liinidel 8,4 miljonit reisijat (+2,8%). Tallinna sadama andmetel sõitis … Loe veel

12.1.2016 | Ajalugu

Tasuta Helsingi

Tasuta Helsingi

Arvatakse, et Soomes on kõik kallis, kuid tegelikult on palju põnevat saadaval ka ilma rahata. Tutvustame Helsingi huviväärsusi, mis üllatavad … Loe veel

19.6.2014 | Ajalugu

Savonlinna keskaegne kindlus

Savonlinna keskaegne kindlus

Soome tuntuim ajalooline militaarehitis Olavinlinna on Euroopa põhjapoolseim keskajast meie päevini säilinud kivikindlus. Muide, keskajal lõppeski Euroopa Kyrönsalmis. Kyrönsalmi … Loe veel

20.9.2013 | Ajalugu

Pommitajad Helsingi kohal

Pommitajad Helsingi kohal

Punaarmee õhujõud pommitasid Soome linnu nii Talve- kui Jätkusõja käigus. Helsingi oli pommitajate tähtsaim sihtmärk, kuid ka ülejäänud Soome … Loe veel

20.9.2013 | Ajalugu

Soome sõdade lood

Soome sõdade lood

Pärast kevadist remonti uksed taas lahti teinud Sõjamuuseumi peateema on rahu. Sõjamuuseumi püsinäitus tutvustab paari viimase aastasaja ajalugu. Näituse … Loe veel

21.3.2013 | Ajalugu

Väljakutse Tallinnale

Väljakutse Tallinnale

Helsingi rajati Tallinnale vastukaaluks ja konkurendiks alguses Vantaanjoe suudmealale kose veerde, hiljem koliti üle Vironniemisse. Kuid ka seal ei kasvanud linnast kaua … Loe veel

17.9.2012 | Ajalugu

Rahvuskeelest ametlikuks keeleks

Rahvuskeelest ametlikuks keeleks

„Soome keel ? Soome meel, nendega on Soomemaa kestmine tagatud.” Selline oli gümnaasiumiõpilaste moto 20. sajandi alguses.

16.3.2012 | Ajalugu

Kuningaspresident

Kuningaspresident

Soome presidendiametile oli kaua omane suur võimutäius, võiks isegi öelda, et Soomes valitses kuningaspresident. Pärast Kekkoneni on presidendi volitusi järjest … Loe veel