17.9.2012 | Ajalugu

Rahvuskeelest ametlikuks keeleks

Vallutajad rääkisid võõrast keelt

Samal ajal kui Muinas-Eesti kõrgaeg sai ümber koos suurte kaotustega Saksa rüütelkonna palga sõduritele, vallutati Soomet vaikselt, ilma suurte võitlusteta

Kuna soomlaste alistamine oli nii vähedramaatiline, siis õieti ei teatagi sellest midagi

Arvatakse, et rootslased tegid Soome kaks vallutus- ehk ristiretke, kuid isegi selle ümber käivad vaidlused

Soome liideti Rootsiga ja seetõttu levis asustus Soome suurimatesse metsadesse

Tühja metsa ehk asustamata kõnnumaad ei hakanud keegi vallutama

Kaks asja oli teisiti kui Eestis

Rootsis ei olnud feodaalkorda, mis seega ei saanud ka Soome levida

Soome kõik keskaegsed kindlused olid kroonulinnad

Need olid kohalikud halduskeskused, kuhu toodi andameid (rahamaks muutus üldiseks alles 19

sajandil) ning kus asus kuninga garnison

Kindlus ei kuulunud mõnele aadlisuguvõsale, vaid kindluse isandaks oli kuninga poolt määratud ajaks valitud esindaja

Kindlustele ei kuulunud ka neid ümbritsevad maaalad, ehkki kuninga makse sealt korjati ning mis kõige tähtsam – talupojad ei kuulunud kindlusele või kindluse isandale

Teine oluline erinevus, mis Soomet Eestist eraldas, oli kiriku positsioon ühiskonnas

Eestis kuulusid külad mõisale, samuti külakirikud

Pastoreid nimetasid oma kirikutes ametisse mõisahärrad ja tihtipeale täitsid vaimuliku kohustusi kaugemad sugulased või tuttavad, kellel kodus Saksamaal ei jätkunud tööd

Saksakeelne pastor Eesti maakohas oli rahvast eraldatud keelebarjääriga

Rootsis ja Soomes oli kirik iseseisev ning majandas ennast isekogutud maksudega

Reformatsioon muutis jumalateenistused soomekeelseks

Soome usupuhastaja ja peapiiskop Mikael Agricola kirjutas ka esimese soomekeelse aabitsa

PIKAD VAIKSED AASTAD

Soomlased rääkisid soome keelt, haritlaskond rootsi keelt ja nii kestis see sadu aastaid

Soome moodustas umbes kolmandiku Rootsi riigist, nii rahvaarvult kui pindalalt

Soome rootslased olid vähem esindatud Rootsis riigiametites, kuid nad domineerisid Pohjalahti idarannikul asuvates ametites

Soomet valitsesid rootsi keelt kõnelevad, kuid Soomes sündinud ametnikud − aadlikud ja haritlased

Lihtrahvast valitseti ja neile esitati süüdistusi rootsi keeles ning rootsi keel oli ka ainus keel, milles oli võimalik saada korralikku haridust

Kuigi samas oli riigile ka soomekeelsest rahvast kasu

„Vanal heal Rootsi ajal” asus Eesti garnisonides soomlastest koosnev sõjavägi

Soomlased said kohalike keelest aru

Pärnu „Rootsi värav” peaks tegelikult olema „Pori värav”, sest Pärnu garnisoni sõjavägi kuulus tavaliselt Pori rügementi

Soome keele tähtsus hakkas vaikselt muutuma alles siis, kui hakkas muutuma Soome haritlaste positsioon, kuid selleks oli vaja ühte kaotatud sõda

HARITLASTE IDENTITEEDIKRIIS

Soome sõjas 1808−1809 vallutas Aleksander I Soome ja liitis selle Venemaaga

Küsimus oli liidus, kus kahte sõjaväge ühendas üks valitseja

Soome rootsikeelsel, kuid alaliselt Soomes elanud aadelkonnal ja haritlastel tekkis tõsine dilemma: „Kes me oleme, rootslased või soomlased?”

Ühiskonna ülemkihtides hakkas välja kujunema Soome identiteet

Kuna oldi soomlased, siis pidi soome keelele kuidagi moodi ka rohkem tähelepanu pöörama

Aastal 1831 rajas rühm üliõpilasi Soome Kirjanike Seltsi

Ka tänapäeval on tegemist märkimisväärse ühiskondliku mõjuga kultuuriasutusega

Soome keele praktilist ellurakendamist näis aga segavat see, et esimesed aastakümned pidas soomekeelse kirjanduse edendamiseks rajatud organisatsioon oma päevaraamatut rootsi keeles

„Kalevala” ilmus avalikkuse ette 1835

aastal ja sellel oli väga suur vaimne mõju

Tol ajal oli kogu Euroopa haaratud rahvusromantilistest meeleoludest: koguti rahvaluulet, kirjutati rahvuslikel ainetel jutte ja oldi armunud suurejoonelisse müütilisse minevikku

Valitsev üldine õhustik oli soodus, ehkki kokkuvõttes olid soomlased üks vähestest Euroopa rahvastest, kes sai maha muistsetest aegadest rääkiva tõelise rahvuseeposega

„Kalevala” oli suurepärane lugu, kuid Soomes tundsid selle vastu huvi esialgu vähesed: haritlaskonna keeleoskusest ei piisanud ja lihtrahvas ei lugenud palju

Esimest 500 eksemplari müüdi tervelt 10 aastat

„Kalevalat” ei loetud ka mujal

Aastal 1936 välja antud raamatus räägib selle autor, et Eestis Tartus õppinud soomlaste kogukonnale kingitud 1839

aasta „Kalevalas” olid leheküljed lahti lõikamata

Siinkohal on sobilik meelde tuletada, et „Kalevipoeg” avaldati 1857

aastal

Samas oli nii suurepärane olla „Kalevala”-rahvas, et aadlinoored, kes said vabalt valida, millisesse osakonda nad Helsingi ülikoolis lähevad, immatrikuleerusid soomemeelsesse ehk Savo-Karjala osakonda

Osakondade töökeel, nagu terves ülikooliski, oli rootsi keel

RAHVA HARIDUSTASE TÕUSEB

Pärast seda, kui Napoleoni sõjad olid aastaks 1814 sõditud, oli terve 19

sajand kasvava jõukuse aeg

Aastasaja märksõna oli „tööstusrevolutsioon”

Suurvürsti kõrvalisel valitsusalal jõukus muudkui kasvas ja nii mõnegi eduka maakaupmehe või talumehe poeg läks linna õppima ja temast sai rootsi keelt rääkiv härrasmees, kelle emakeel oli siiski soome keel

Elu, eriti majanduselu maal, arenes nii kiiresti, et kohalikud valitsused vajasid uuendamist

1824

aastal oli soomekeelsetesse kogudustesse pürgivatel vaimulikel vaja sooritada keeleeksam

Suurem osa vaimulikuametitest oligi loomulikult soomekeelsetes kogudustes, seetõttu oli soome tasutaga õppijatel ametisse pääsemisel selge edumaa

Soomekeelsetes valdades sai 1858

aastal valla koosolekute töökeeleks soome keel

Esimene soomekeelne kool rajati Jyväskylässe 1858

aastal

See andis aluse edasiõppimiseks Helsingi Ülikoolis

Läbimurre oli tehtud ja vastupanu rootsi keelele kasvas kahelt poolt

Peterburi ametnikel oli raske mõista, miks peaks kohalikku rahvast valitsetama neile võõras keeles ja miks see võõras keel peab olema just rootsi keel

Nii võeti kohalikuks keeleks rootsi või vene keele asemel soome keel

See omakorda sundis kohaliku valitsuse kõrgemaid ametnikke vastu võetud otsustest aru saama

Vähemalt osa ametnikest oskas soome keelt lugeda, ülejäänud usaldasid tõlkeid

Igatahes oli soome keel vaikselt jõudnud kroonuasutustessee

Samal ajal kasvas ka soomekeelne haritlaskond

Soomekeelse kooli lõpetanuid õppis ülikoolides üha enam ja kuigi õppetöö toimus rootsi keeles, oli soome keel tähtsam, ka tulevastes ametites

Samal ajal hakkasid Soomes sügavalt juurdunud rootsikeelsed pered õppima soome keelt, kõrgem klass õppis rääkima teenijaskonna keelt

Osa neist läks isegi nii kaugele, et hülgasid rootsi keele, mis oli tegelikult nende emakeel, sootuks ja hakkasid rääkima ainult soome keelt

Paljudel juhtudel muudeti ka perekonnanimi soomepäraseks

KEELEVÕITLUS

Keelevõitlus või õigemini keelte võitlus lahvatas suure leegina 1863

aastal

Keiser Aleksander II, kelle kuju asub Helsingis Senatintoril, andis välja korralduse, et soome keel tehtaks võrdseks rootsi keelega kõikides Soomet puudutavates asjades

Võit oli rohkem teoreetiline kui praktiline

Pikk üleminekuaeg andis põhjust lükata kõik uuendused kuhugi kaugesse tulevikku

Soome keele tõusu oli aga siiski võimatu peatada, sest juba 1847

aastal oli rajatud esimene Soome päevaleht Suometar

Soomekeelseid lehti oli ilmunud ka varem, kuid need olid kohaliku tähtsusega ja lühikese elueaga

Keelte võrdsus ei edenenud ja seepärast oli 1883

aastal vaja seadusega sätestada, et alamad ametnikud pidid kasutama soome keelt soomekeelsetes valdades ja kõrgemate ametnike määrused tuli teatavaks teha kohalikus keeles

Soome keelest oli saanud halduskeel

Soome keele lõplik läbimurre toimus 1906

aastal, kui korraldati esimesed parlamendivalimised, milles ka naistel oli hääleõigus

Varem oli Soomes parlamendiks olnud seisustekogu, kuhu aadlikud, vaimulikud, haritlased ja talupojad valisid enda hulgast sobivad esindajad

Parlamenti valis aga kogu rahvas ja enamik rahvast oli soomekeelne

Nii sai ka parlament soomekeelseks

Soome keelest sai rahvuskeel

TEKST ANTTI SARASMO; FOTO ATENEUM/ KKA / HANNU AALTONEN, AKSELI GALLEN-KALLELA: AINO-TARU, TRIPTYYKKI, 1891