Pommitajad Helsingi kohal

Punaarmee õhujõud pommitasid Soome linnu nii Talve- kui Jätkusõja käigus.

Helsingi oli pommitajate tähtsaim sihtmärk, kuid ka ülejäänud Soome linnad said oma osa. Esimesed pommid heideti Helsingile Talvesõja alguses, 30. novembril 1939. aastal. Talvesõja käigus pommitati Helsingit üheksa korda kokku umbes 70 lennukiga. Vaid ühel korral tabasid pommid kesklinna. Tookord oli hukkunuid 97, kuid materiaalne kahju jäi suhteliselt tagasihoidlikuks.

Suuremad õhulahingud algasid 1944. aastal, mil Nõukogude Liit plaanis soomlaste kaitsest lauspommitamisega läbi murda. Seekord võttis Helsingi ründamisest osa 929 lennukit. Pomme heideti linnale kolm ööd järjest, kokku 16 490 pommi. Tänu tõhusale õhutõrjele jäid ka seekord kahjud oodatust väiksemaks. Nimelt tungis läbi õhukaitse ainult 100 nõukogude lennukit, 95% lennukitest vältis sulgusid ja kukutas pommid alla mujal. Kaitsest läbi murdnud lennukitest tulistati omakorda alla 20. Õhurünnakute tagajärjel sai surma 146 ja haavata 356 inimest. Täielikult hävis 109 maja. Killukahjustusi oli 300 hoonel ning 111 maja said kannatada tule käes. Kahjud likvideeriti kiiresti ning tänapäeval on pommitamise jälgi peaaegu võimatu leida. Eranditeks on kolme seppa kujutav skulptuur Helsingi kesklinnas ning J. V. Snellmani kuju Soome Panga hoone ees – nendelt on killukahjustused jäetud meelega parandamata.

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTO SUOMEN ARMIJA

Lue lisää samasta aiheesta