 |
|
|
|
Soome jõulud ja uus aasta
|
Jõulud ja uus aasta on Soomes talve peamiseid sündmusi, mida tähistades ei hoita end tagasi. Tarbimismentaliteet ei ole siiski alla kugistanud kõiki vanu traditsioone. Soome ametlik jõululinn on Turu.
| Kaupmeestele on jõulud vaieldamatult hooaja suurim ja tänuväärseim periood. |
|
|
|
 oome vanima linnana on Turu õigustatud valik, sest paljud praegu kasutusel olevad jõulutraditsioonid ja –tavad on Soome jõudnud just selle linna kaudu. Viimastel aastatel on Turu jõululinna immitsat arendatud väga põhjalikult ning töösse on kaasatud mitmeid turunduse asjatundjaid.
Traditsioone au sees hoides on teemaga liituvat pidevalt juurde leiutatud. Sündmusi, üritusi ja näitemänge on sel aastal ligi kolmsada. Turistide jaoks on spetsiaalselt loodud uusi tooteid. Rohkesti on komplekseid majutus- ja ajaviitepakette, mis pakuvad mitmekesiseid võimalusi nii linna-, maakui saaristuturismist huvitatuile. Lastega peredele ja koos reisivatele täiskasvanutele mõeldud võimalustest on lihtne välja valida huvipakkuvamad paigad, teemad ja vaatamisväärsused.
Jõuludeks hakatakse valmistuma varakult. Traditsiooniliselt toimuvad Turu Jõululinna avapidustused 25.11. kl 17 kaubaturul. Lisaks igal aastal korduvatele üritustele toimuvad Vana Suurturu Jõululaat, Soome iseseisvuspäeva tähistamine 6.12., Lucia päeva üritused 13.12., uusaastapidustused, Kolmekuningapäeva uisupidu ning Nuudinpäeva karneval. Muuseumid pakuvad vaatamiseks erinevate ajastute jõululaudade tüüpilisi katmis- ja kaunistamisviise. Turu kindluses on jõulunäitus, Kloostrimäe käsitöömuuseumis tähistatakse jõule 19. sajandi tavade kohaselt ja Kurala Külamäel saab osaleda 1950tele aastatele omasel jõulutrallil, kus ei puudu ka koduloomad!
Tuntuim Turu jõulutraditsioonidest on jõululaupäeva õhtul Vanal Suurturul jõulurahu väljakuulutamine. Teatavasti on Põhjamaades jõulurahu kuulutamise traditsioon kõige vanem just Turus ulatudes tagasi keskaega. Üritusele on viimastel aastatel lisandunud nelja erineva kiriku piiskoppide oikumeeniline rahuteenistus Turu toomkirikus. Jõululinna ürituste hulka kuulub sel aastal ka rahvusvaheline jõulusõimenäitus. Turu kultuurikeskuses saab 1.12.2001- 13.1.2002 näha umbes 120 kodus valmistatud sõime neljalt mandrilt.
Jõulud on perepüha
Kaupmeestele on jõulud vaieldamatult hooaja suurim ja tänuväärseim periood. Soomlased kulutavad üksnes jõulusisseostudele 3- 3,5 miljardit marka. Ka toitude osas järgitakse traditsioone. Sink on soome jõululaual püsinud pide valt soosingus. Selgi aastal jõuab jõulude ajal lettidele ligi kuue miljoni kilone singivirn. Populaarseimad on suured, üle 10 kilo raskused singid, mis küpsetatakse ahjus aeglaselt mõõdukas kuumuses. Menüüsse kuuluvad ka vormiroad ja jõulukalad. Jõuluroogadele kulutab soome pere keskmiselt kokku 1000 marka. Kingituste peale kulub aga topelt rohkem. Mobiiltelefonid, mängud, kosmeetika, riided ja uudislelud ostetakse kingikotti tüüpiliselt viimastel jõulueelsetel päevadel. Nii kordub see aastast aastasse, kuigi alati vannuvad tuhanded inimesed, et järgmisel aastal alustavad nad selle tegevusega juba aegsasti ja rahulikult.
Peaaegu igasse kodusse viiakse jõulukuusk. Turul maksab ehtne puu umbes sada marka. Sellegi poolest peavad paljud kuuse ostmist liigseks kulutuseks. Igal aastal teatatakse politseisse paarisajast kuusevargusest.
Kuigi jõulude tähistamine on aja jooksul minetanud religioosse sisu, peab kaks kolmandikku soomlastest olulisena seda, et tähistatakse Jeesuse sünnipäeva. Kui jõululaupäeval kell 14 poed kinni pannakse, vaibub melu ja inimesed siirduvad kodudesse rahulikku jõuluõhtut veetma. Soome vajub paariks päevaks iseäralikku unelevasse perekesksesse jõulumeeleolusse. Surnuaedades käimine kuulub samuti selle aja traditsioonide hulka ja nii mitmeski kodus loetakse jõuluevangeeliumi. Täiesti religiooni ja sellega seonduvate rituaalideta veedab jõule vaid umbes 12% soomlastest.
Saluuti ja vahuveini
Kui jõulude tähistamise juurde kuulub teatud hardus, siis aastavahetuse tähistamine on aasta aastalt üha rajumaks muutunud. Uus aasta võetakse vastu vahuveini pokaalide kõlina saatel. Pidustuste ajal tarbitakse Alko müügiraportite kohaselt umbes 300 000 liitrit vahuveini. Uusaasta on talvine karneval, mille juurde kuulub vintske viinaviskamise kõrval loomulikult ka ilutulestik. Vastu taevast põmmutatakse igal aastal keskmiselt 100 miljoni marga väärtuses pürotehnikat. Igal aastal korraldatavatele hoiatustele vaatamata ununevad paljudel ohutuseeskirjad ja sellest tulenevalt sünnib tapva järjekindlusega kahetsusväärseid õnnetusi. Kõige tüüpilisemad on põletushaavad ja kohati ka üsna tõsised silmatraumad, mida põhjustavad enamasti noorte kasutada antud raketid. Tuletõrjujatele kindlustavad töise aastavahetuse arvukad tulekahjud. Probleeme on püütud lahendada karmistades ilutulestiku materjalidega kauplevate äride eeskirju ja kasutamisjuhiste täiustamisega. Müügil olevatel toodetel peab olema kehtiv ametlik müügiluba. Suuremat osa saluudimaterjalidest ei tohi müüa ega anda kasutada alla 18 aastastele. Aastavahetuse tähistamiseks võib rakette taeva poole saata ja paugutada vana aasta õhtul kella 18st kuni uusaasta päeva hommikul kella 6ni.
|
|
