 |
|
|
|
Soome j�ulud ja uus aasta
|
J�ulud ja uus aasta on Soomes talve peamiseid s�ndmusi, mida t�histades ei hoita end tagasi. Tarbimismentaliteet ei ole siiski alla kugistanud k�iki vanu traditsioone. Soome ametlik j�ululinn on Turu.
| Kaupmeestele on j�ulud vaieldamatult hooaja suurim ja t�nuv��rseim periood. |
|
|
|
 oome vanima linnana on Turu �igustatud valik, sest paljud praegu kasutusel olevad j�ulutraditsioonid ja �tavad on Soome j�udnud just selle linna kaudu. Viimastel aastatel on Turu j�ululinna immitsat arendatud v�ga p�hjalikult ning t��sse on kaasatud mitmeid turunduse asjatundjaid.
Traditsioone au sees hoides on teemaga liituvat pidevalt juurde leiutatud. S�ndmusi, �ritusi ja n�item�nge on sel aastal ligi kolmsada. Turistide jaoks on spetsiaalselt loodud uusi tooteid. Rohkesti on komplekseid majutus- ja ajaviitepakette, mis pakuvad mitmekesiseid v�imalusi nii linna-, maakui saaristuturismist huvitatuile. Lastega peredele ja koos reisivatele t�iskasvanutele m�eldud v�imalustest on lihtne v�lja valida huvipakkuvamad paigad, teemad ja vaatamisv��rsused.
J�uludeks hakatakse valmistuma varakult. Traditsiooniliselt toimuvad Turu J�ululinna avapidustused 25.11. kl 17 kaubaturul. Lisaks igal aastal korduvatele �ritustele toimuvad Vana Suurturu J�ululaat, Soome iseseisvusp�eva t�histamine 6.12., Lucia p�eva �ritused 13.12., uusaastapidustused, Kolmekuningap�eva uisupidu ning Nuudinp�eva karneval. Muuseumid pakuvad vaatamiseks erinevate ajastute j�ululaudade t��pilisi katmis- ja kaunistamisviise. Turu kindluses on j�ulun�itus, Kloostrim�e k�sit��muuseumis t�histatakse j�ule 19. sajandi tavade kohaselt ja Kurala K�lam�el saab osaleda 1950tele aastatele omasel j�ulutrallil, kus ei puudu ka koduloomad!
Tuntuim Turu j�ulutraditsioonidest on j�ululaup�eva �htul Vanal Suurturul j�ulurahu v�ljakuulutamine. Teatavasti on P�hjamaades j�ulurahu kuulutamise traditsioon k�ige vanem just Turus ulatudes tagasi keskaega. �ritusele on viimastel aastatel lisandunud nelja erineva kiriku piiskoppide oikumeeniline rahuteenistus Turu toomkirikus. J�ululinna �rituste hulka kuulub sel aastal ka rahvusvaheline j�ulus�imen�itus. Turu kultuurikeskuses saab 1.12.2001- 13.1.2002 n�ha umbes 120 kodus valmistatud s�ime neljalt mandrilt.
J�ulud on perep�ha
Kaupmeestele on j�ulud vaieldamatult hooaja suurim ja t�nuv��rseim periood. Soomlased kulutavad �ksnes j�ulusisseostudele 3- 3,5 miljardit marka. Ka toitude osas j�rgitakse traditsioone. Sink on soome j�ululaual p�sinud pide valt soosingus. Selgi aastal j�uab j�ulude ajal lettidele ligi kuue miljoni kilone singivirn. Populaarseimad on suured, �le 10 kilo raskused singid, mis k�psetatakse ahjus aeglaselt m��dukas kuumuses. Men��sse kuuluvad ka vormiroad ja j�ulukalad. J�uluroogadele kulutab soome pere keskmiselt kokku 1000 marka. Kingituste peale kulub aga topelt rohkem. Mobiiltelefonid, m�ngud, kosmeetika, riided ja uudislelud ostetakse kingikotti t��piliselt viimastel j�ulueelsetel p�evadel. Nii kordub see aastast aastasse, kuigi alati vannuvad tuhanded inimesed, et j�rgmisel aastal alustavad nad selle tegevusega juba aegsasti ja rahulikult.
Peaaegu igasse kodusse viiakse j�ulukuusk. Turul maksab ehtne puu umbes sada marka. Sellegi poolest peavad paljud kuuse ostmist liigseks kulutuseks. Igal aastal teatatakse politseisse paarisajast kuusevargusest.
Kuigi j�ulude t�histamine on aja jooksul minetanud religioosse sisu, peab kaks kolmandikku soomlastest olulisena seda, et t�histatakse Jeesuse s�nnip�eva. Kui j�ululaup�eval kell 14 poed kinni pannakse, vaibub melu ja inimesed siirduvad kodudesse rahulikku j�ulu�htut veetma. Soome vajub paariks p�evaks ise�ralikku unelevasse perekesksesse j�ulumeeleolusse. Surnuaedades k�imine kuulub samuti selle aja traditsioonide hulka ja nii mitmeski kodus loetakse j�uluevangeeliumi. T�iesti religiooni ja sellega seonduvate rituaalideta veedab j�ule vaid umbes 12% soomlastest.
Saluuti ja vahuveini
Kui j�ulude t�histamise juurde kuulub teatud hardus, siis aastavahetuse t�histamine on aasta aastalt �ha rajumaks muutunud. Uus aasta v�etakse vastu vahuveini pokaalide k�lina saatel. Pidustuste ajal tarbitakse Alko m��giraportite kohaselt umbes 300 000 liitrit vahuveini. Uusaasta on talvine karneval, mille juurde kuulub vintske viinaviskamise k�rval loomulikult ka ilutulestik. Vastu taevast p�mmutatakse igal aastal keskmiselt 100 miljoni marga v��rtuses p�rotehnikat. Igal aastal korraldatavatele hoiatustele vaatamata ununevad paljudel ohutuseeskirjad ja sellest tulenevalt s�nnib tapva j�rjekindlusega kahetsusv��rseid �nnetusi. K�ige t��pilisemad on p�letushaavad ja kohati ka �sna t�sised silmatraumad, mida p�hjustavad enamasti noorte kasutada antud raketid. Tulet�rjujatele kindlustavad t�ise aastavahetuse arvukad tulekahjud. Probleeme on p��tud lahendada karmistades ilutulestiku materjalidega kauplevate �ride eeskirju ja kasutamisjuhiste t�iustamisega. M��gil olevatel toodetel peab olema kehtiv ametlik m��giluba. Suuremat osa saluudimaterjalidest ei tohi m��a ega anda kasutada alla 18 aastastele. Aastavahetuse t�histamiseks v�ib rakette taeva poole saata ja paugutada vana aasta �htul kella 18st kuni uusaasta p�eva hommikul kella 6ni.
|
|
