 |

|
 |
 |

Rahvusvaheline kaasaegse kunsti suurn�itus ARS 01
|
 N�itust ARS on korraldatud Soomes alates 1961. aastast juba viiel korral. Algusest peale on nende suur�rituste eesm�rgiks olnud tuua Soomesse kaasaegset t�nap�evakunsti ja anda kunstiavalikkusele v�imalus tutvuda uusimate rahvusvaheliste kunstisuundade arenguga.


|

|

|

elmine ARS 95 korraldati Ateneumis ja seda k�lastas 140 tuhat inimest. Sel talvel on ARS- i areeniks esimest korda 1998. aastal valminud kaasaegse kunsti muuseum Kiasma.
Kaasaegne kunst on saanud viimastel aastatel meedias palju vaieldava v��rtusega t�helepanu. �Kunstnikud� on p��dnud shokeerida vaatajaid millega iganes. Alastiolek, keha eritised ja k�ikv�imalikud muud siivutused on pakkunud tihti v�ga lihtsat v�imalust t�helepanu �ratamiseks.
Kunstnikud on arvukalt loonud pentsikuid installatsioone, mille puhul ei saa vaatajad aru ei materjalidest ega s�numist. Selle taustal on ARS 01 ootamatult ja �llatavalt erinev. Viimaks ometi on keskendutud �traditsioonilisele� kaasaegsele kunstile. Kuigi Franco Mondini- Ruizi (USA) kogu 5 korruse panoraamakent kattev teos Finlandia High Yellow esitab kollase vedelikuga t�idetud klaasanumaid, ei koosne ARS 01 ekspositsioon valdavas osas �he�lbalistest naljadest. Juhtivale kohale on ekspositsioonis asetatud kaasaegse kunsti asjalikumad suunad, t�helepanu on p��ratud ka mitmekesiste tehnikate demonstreerimisele. N�itus tuletab meelde, et ka traditsiooniliste v�tetega saab moodsat kunsti teha.
Kultuurid kohtuvad
N�ituse filosoofiliseks l�tteks on inimeste sarnasus. Erinevad kultuurid esindavad erinevaid metakeeli, millest aru saamine n�uab pikaajalist s�venemist. Kunsti vahendeid kasutades saab silmapilguks �letada k�rgemaidki kultuurim��re. Kunstnikud suudavad parimal juhul luua teoseid, mis on arusaadavad s�ltumata vaataja keelelistest ja kultuurilistest identiteedist. ARS 01 on valinud esinema kunstnikke, kelle teostes sulanduvad erinevate kutuuride tunnusjooned. Sellega seonduvalt saab vaadata mitmete pikka aega v��ras kultuuriruumis elanud kunstnike n�ituseid. Nende loomingus v�ib m�rgata uue keskkonna m�jusid algselt omandatud v�ljendusvahenditele. Tulemuseks on sageli kordumatu s�nteeskunst. P��takse peegeldada ka globaalse popkultuuri ja arvutitehnika m�jutusi keskkonnale. N�itusel saab selgeks kuiv�rd argikeskkond meie maailmatunnetust m�jutab.
T�lgenduste kaudu pannakse proovile ka muud kultuurivaldkonnad.
Kaasaegne Paabeli torn
Koondada �le 70 maailma erinevaist paigust p�rit kunstniku looming �hele suurn�itusele on t�siseltv�etav v�ljakutse. ARS 01 n�itus ei ole komplekteeritud homogeense tervikuna, vaid kunstnikele ja teostele on loodud v�imalused m�rkimisv��rseks privaatsuseks. Sellele vaatamata moodustub teostest loogiline struktuur, milles tekivad omavahelised seosed ja m�jukooslused. Tulemuseks on harvan�htav n�itusekomplekt, mis on suurem, kui lihtsalt liidetavate summa. Eksponeeritakse �limaali, fotot, installatsioone, graffitit, videoteoseid, interaktiivseid multimeediateoseid ning taieseid, milles on eelarvamustevabalt �hendatud erine vaid tehnikaid. Suurel n�itusel on t��de tase suuresti erinev. T�en�oliselt leiab iga k�lastaja sealt oma lemmiku. ��rmiselt m�juv on n�iteks brasiilia kunstnik Cildo Meirelesin Babel. Tema teoseks on 10 meetri k�rgune raadiotest koosnev torn, milles iga vastuv�tja on h��lestatud erinevale jaamale. Tulemuseks on foonih��ltest, muusikast ja k�nest koosnev melu. �hk kubiseb informatsioonist, kuid kas keegi sellest ka vajalikku suudab eristada? Piibli temaatikale tuginev teos sunnib m�tlema meediast k�llastatud keskkonnale.
KIASMA. MANNERHEIMINAUKIO 2. 00100 HELSINKI. TEL:+ 358- 9- 17 336 501, AVATUD TEISIP�EVAL 9- 17, KOLMAP.- P�HAP. 10- 22. ESMASP�EVAL SULETUD. ARS 01 AVATUD KIASMAS 30.9.2001 � 20.1.2002.
|
|