JuttVarasemad numbrideesti osa
Logo

Joulukuu2001



OLED SIIN:
esikaas > artiklid
> Rahvusvaheline kaasaegse kunsti suurnäitus ARS 01

OTSING
Baltic Guide'ist



ARVUTI
EEK
=
FIM




Rahvusvaheline kaasaegse kunsti suurnäitus ARS 01

Näitust ARS on korraldatud Soomes alates 1961. aastast juba viiel korral. Algusest peale on nende suurürituste eesmärgiks olnud tuua Soomesse kaasaegset tänapäevakunsti ja anda kunstiavalikkusele võimalus tutvuda uusimate rahvusvaheliste kunstisuundade arenguga.







eelmine ARS 95 korraldati Ateneumis ja seda külastas 140 tuhat inimest. Sel talvel on ARS- i areeniks esimest korda 1998. aastal valminud kaasaegse kunsti muuseum Kiasma.
Kaasaegne kunst on saanud viimastel aastatel meedias palju vaieldava väärtusega tähelepanu. “Kunstnikud” on püüdnud shokeerida vaatajaid millega iganes. Alastiolek, keha eritised ja kõikvõimalikud muud siivutused on pakkunud tihti väga lihtsat võimalust tähelepanu äratamiseks.
Kunstnikud on arvukalt loonud pentsikuid installatsioone, mille puhul ei saa vaatajad aru ei materjalidest ega sõnumist. Selle taustal on ARS 01 ootamatult ja üllatavalt erinev. Viimaks ometi on keskendutud “traditsioonilisele” kaasaegsele kunstile. Kuigi Franco Mondini- Ruizi (USA) kogu 5 korruse panoraamakent kattev teos Finlandia High Yellow esitab kollase vedelikuga täidetud klaasanumaid, ei koosne ARS 01 ekspositsioon valdavas osas üheülbalistest naljadest. Juhtivale kohale on ekspositsioonis asetatud kaasaegse kunsti asjalikumad suunad, tähelepanu on pööratud ka mitmekesiste tehnikate demonstreerimisele. Näitus tuletab meelde, et ka traditsiooniliste võtetega saab moodsat kunsti teha.

Kultuurid kohtuvad

Näituse filosoofiliseks lätteks on inimeste sarnasus. Erinevad kultuurid esindavad erinevaid metakeeli, millest aru saamine nõuab pikaajalist süvenemist. Kunsti vahendeid kasutades saab silmapilguks ületada kõrgemaidki kultuurimüüre. Kunstnikud suudavad parimal juhul luua teoseid, mis on arusaadavad sõltumata vaataja keelelistest ja kultuurilistest identiteedist. ARS 01 on valinud esinema kunstnikke, kelle teostes sulanduvad erinevate kutuuride tunnusjooned. Sellega seonduvalt saab vaadata mitmete pikka aega võõras kultuuriruumis elanud kunstnike näituseid. Nende loomingus võib märgata uue keskkonna mõjusid algselt omandatud väljendusvahenditele. Tulemuseks on sageli kordumatu sünteeskunst. Püütakse peegeldada ka globaalse popkultuuri ja arvutitehnika mõjutusi keskkonnale. Näitusel saab selgeks kuivõrd argikeskkond meie maailmatunnetust mõjutab.
Tõlgenduste kaudu pannakse proovile ka muud kultuurivaldkonnad.

Kaasaegne Paabeli torn

Koondada üle 70 maailma erinevaist paigust pärit kunstniku looming ühele suurnäitusele on tõsiseltvõetav väljakutse. ARS 01 näitus ei ole komplekteeritud homogeense tervikuna, vaid kunstnikele ja teostele on loodud võimalused märkimisväärseks privaatsuseks. Sellele vaatamata moodustub teostest loogiline struktuur, milles tekivad omavahelised seosed ja mõjukooslused. Tulemuseks on harvanähtav näitusekomplekt, mis on suurem, kui lihtsalt liidetavate summa. Eksponeeritakse õlimaali, fotot, installatsioone, graffitit, videoteoseid, interaktiivseid multimeediateoseid ning taieseid, milles on eelarvamustevabalt ühendatud erine vaid tehnikaid. Suurel näitusel on tööde tase suuresti erinev. Tõenäoliselt leiab iga külastaja sealt oma lemmiku. Äärmiselt mõjuv on näiteks brasiilia kunstnik Cildo Meirelesin Babel. Tema teoseks on 10 meetri kõrgune raadiotest koosnev torn, milles iga vastuvõtja on häälestatud erinevale jaamale. Tulemuseks on foonihäältest, muusikast ja kõnest koosnev melu. Õhk kubiseb informatsioonist, kuid kas keegi sellest ka vajalikku suudab eristada? Piibli temaatikale tuginev teos sunnib mõtlema meediast küllastatud keskkonnale.

KIASMA. MANNERHEIMINAUKIO 2. 00100 HELSINKI. TEL:+ 358- 9- 17 336 501, AVATUD TEISIPÄEVAL 9- 17, KOLMAP.- PÜHAP. 10- 22. ESMASPÄEVAL SULETUD. ARS 01 AVATUD KIASMAS 30.9.2001 – 20.1.2002.








Juhtkiri: Rikastel läheb hästi
Soome rikastel läheb elu libedalt. Äsja avaldatud tulumaksu aruandest paljastub, et enim kasvasid eelmisel aastal ka enne seda kõige rohkem teenivate kodanike tulud. Tuhande kõige enam teeniva soomlase töised sissetulekud kasvasid raporti andmetel 18% ja tulud varadelt koguni 40 protsenti.

Marga asemele euro
Euroopa majanduselus algab uus ajajärk, kui 12 EU liikmesmaad siirduvad 1.1.2002. ühise valuuta kasutamisele. Käibele tulevad seitse erinevat kupüüri ja kaheksa metallmünti, mida saab kasutada maksmisel igas liikmesriigis – ka Soomes. Samaaegselt kaotavad vanad valuutad kehtivuse.

Soome jõulud ja uus aasta
Jõulud ja uus aasta on Soomes talve peamiseid sündmusi, mida tähistades ei hoita end tagasi. Tarbimismentaliteet ei ole siiski alla kugistanud kõiki vanu traditsioone. Soome ametlik jõululinn on Turu.


Kontaktid | Meediakaart | Statistika
E-mail: guidetoimetus@hotmail.com
Copyright © 1999-2002 The Baltic Guide. All rights reserved.

[Tagasi esilehele]