 |
|
|
|
Marga asemele euro
|
Euroopa majanduselus algab uus ajaj�rk, kui 12 EU liikmesmaad siirduvad 1.1.2002. �hise valuuta kasutamisele. K�ibele tulevad seitse erinevat kup��ri ja kaheksa metallm�nti, mida saab kasutada maksmisel igas liikmesriigis � ka Soomes. Samaaegselt kaotavad vanad valuutad kehtivuse.
| 5 eurot - klassikaline stiil, 500 eurot � XX sajandi moodne arhitektuur |
|
|
|
 uroraha piirkonna moodustavad riigid, millistes euro vahetab aasta jooksul v�lja rahvusliku valuuta. Neis hakkab kehtima ka �hine rahanduspoliitika, mida juhib Euroopa Keskpank (EKP). Euroliitu kuuluvad Holland, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Austria, Kreeka, Luxemburg, Portugal, Prantsusmaa, Soome ja Saksa. EKP- l ja europrogrammi kuuluvate riikide keskpankadel on juba paar viimast aastat toiminud infoprogramm, millesse on investeeritud kokku 80 miljonit eurot. Eesm�rgiks on olnud euro ettehaarav tutvustamine nii euroraha piirkonna kui ka teiste riikide kodanikele. N�iteks k�igil Soome saabuvatel inimestel oleks kasulik tutvuda euroopa paberraha ja m�ntide t�pse v�limuse ja omadustega. Pear�hk on asetatud euroraha eristamisele v�ltsingutest ning turvaelementide ehtsuse kontrollimisele.
Ehtsa euroraha tunneb kergesti �ra teades turvaelemente. Eritehnika t�ttu tundub kup��ri teatud piirkond raha muust pinnast erinev. Vastu valgust vaadates v�ib n�ha vesim�rki, turvaniiti ja vesipilti. Fluorestseeruvas valguses n�eb, kuidas esik�ljel olev hologramm �liigutab�. Europaberrahad on kujundanud austria kunstnik Robert Kalina. Teemaks on Euroopa ajastud ja stiilid. Kup��ridel on kujutatud seitset arhitektoonilist stiili Euroopa kultuuriajaloo erinevatest etappidest ja paberrahad on igal maal t�pselt samasugused.
Inimesed ei saa paberist euroraha reaalselt k�tte enne selle tegelikku k�ibele tulekut. M�ntidega, mitte tagak�lg on vastavalt maale erinev, saab aga juba tutvuda alates 15.12., mil Soome R- kioskitesse saabuvad m��gile tutvumispaketid. Paketi hinnaks on 23 marka ja see sisaldab igast m�ndist �he eksemplari: 1, 2, 5, 10, 20 ja 50 senti ning 1 ja 2 eurose metallraha. Raha v��rtuseks on kokku 3,88 eurot ehk 23,07 marka. �ks euro ( ) on t�pselt 5,94573 marka. Krooni suhtes v�ib kasutada �mardamist: 1 EEK on 0,06 ehk �he euro v��rtuseks on ligikaudu 15,6 krooni.
�leminekuperioodiks on kaks kuud
Tegelikkuses vahetuvad margad eurodeks kaupluste lettidel. Samaaegselt kui 2002. aasta alguses lastakse k�ibele paber- ja metalleurod, hakkavad kauplused ja pangad korjama k�ibelt markasid. Arusaamatusi v�ib tekkida, kui markadega makstes saadakse vahetusrahana tagasi eurosid. Teisest k�ljest saab nii k�ige paremini tundma �ppida uue raha k�ibev��rtust ja v�lditakse ka tunglemist pankades. Pangaautomaatidest v�ib aga euroraha saada juba 2002. aasta algusest alates. Jaanuari keskel v�ljastavad juba k�ik soome pangaautomaadid �ksnes eurosid. Rahavahetus l�peb ametlikult 28.2.2002, mil mark kaotab l�plikult maksevahendina kehtivuse. Kui sukas��rest siiski hiljem markasid v�lja pudeneb ei tasu liigselt muretseda. Soome Pank vahetab markasid eurodeks veel 10 aasta v�ltel Helsingi, Turu, Tampere, Kuopio ja Oulu harukontorites. Vana valuuta vahetamine on riikide kaupa erinev, kuid k�ikide maade vana raha saab eurodeks vahetada samuti 10 aasta jooksul oma riigi keskpangas v�i m�nes teises seda operatsiooni sooritavas asutuses. Metallraha vahetamisel on k�ige l�hem t�htaeg Portugalis, kus see kaotab l�plikult v��rtuse 2002. aasta l�ppedes. Mitmetes eurole �le minevates maades on �leminekuperiood sama kui Soomes. Prantsusmaal k�rvaldatakse frangid k�ibelt 18.2., Iirimaal nael 10.2. ja Hollandis kuldnad 29.1.
Eurorahale �leminek toob paljudes valdkondades kaasa etten�gematuid kulutusi. K�ige kallimaks l�heb muudatus panganduses ja kaubanduses. Suurema osa kulutustest moodustavad arvutitehnikat puudutavad muudatused, kuid ka hindade arvutamine kahes erinevas s�steemis toob kaasa t�iendavaid kulusid. Avaliku sektori kulutused puudutavad �ksnes euroajale �leminekuga seotud v�ljaminekuid. Eurole �leminekuga seotud riigi, maakondade, pankade ja kaupluste kulud kokku arvatuna saavad olema suures laastus 2 miljardit marka.
Soome mark on kohekohe muuseumieksponaat
N�itus �Rahan historiaa - plootusta euroon� Helsingi Postimuuseumis n�itab p�hjalikult soome maksevahendite ajaloo huvipakkuvamaid seiku. Soomes on ametlikku raha vahetatud varem mitmel korral. Rootsi ajal arveldati kroonidega, vene v�im t�i kaasa rublad, mille k�rvale kerkis 1860. aastal oma mark. Soome iseseisvuse kehtestamise j�rel sai margast ainus ametlik ja rahvuslik valuuta Soomes. N�itusele on laenatud eksponaate Helsingi numismaatikaseltsi liikmetelt. Ekspositsioon koosneb Soomes 1864- 2001 kasutusel olnud paber- ja metallrahadest ning m�nedest Soomes k�ibel olnud rootsi ja vene m�ntidest. Ka kohe kasutusele tulevad eurod on n�itusel vaadata. Lisaks on avatud n�itus �Oravanahast euroni�, mis on osa rahandusministeeriumi ja EU �hisest euroraha infoprogrammist. Lisaks rahadele on n�itusel ka muid maksevahendeid nagu n�iteks oravanahku ja rahakaarte. K�rvalteemana on ekspositsioonis ka medaleid ja aum�rke.
POSTIMUUSEUM, HELSINGI PEAPOSTKONTOR G- SISSEK�IK, ASEMA- AUKIO 5. TASUTA.
|
|
