 |
|
|
|
Marga asemele euro
|
Euroopa majanduselus algab uus ajajärk, kui 12 EU liikmesmaad siirduvad 1.1.2002. ühise valuuta kasutamisele. Käibele tulevad seitse erinevat kupüüri ja kaheksa metallmünti, mida saab kasutada maksmisel igas liikmesriigis – ka Soomes. Samaaegselt kaotavad vanad valuutad kehtivuse.
| 5 eurot - klassikaline stiil, 500 eurot – XX sajandi moodne arhitektuur |
|
|
|
 uroraha piirkonna moodustavad riigid, millistes euro vahetab aasta jooksul välja rahvusliku valuuta. Neis hakkab kehtima ka ühine rahanduspoliitika, mida juhib Euroopa Keskpank (EKP). Euroliitu kuuluvad Holland, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Austria, Kreeka, Luxemburg, Portugal, Prantsusmaa, Soome ja Saksa. EKP- l ja europrogrammi kuuluvate riikide keskpankadel on juba paar viimast aastat toiminud infoprogramm, millesse on investeeritud kokku 80 miljonit eurot. Eesmärgiks on olnud euro ettehaarav tutvustamine nii euroraha piirkonna kui ka teiste riikide kodanikele. Näiteks kõigil Soome saabuvatel inimestel oleks kasulik tutvuda euroopa paberraha ja müntide täpse välimuse ja omadustega. Pearõhk on asetatud euroraha eristamisele võltsingutest ning turvaelementide ehtsuse kontrollimisele.
Ehtsa euroraha tunneb kergesti ära teades turvaelemente. Eritehnika tõttu tundub kupüüri teatud piirkond raha muust pinnast erinev. Vastu valgust vaadates võib näha vesimärki, turvaniiti ja vesipilti. Fluorestseeruvas valguses näeb, kuidas esiküljel olev hologramm “liigutab”. Europaberrahad on kujundanud austria kunstnik Robert Kalina. Teemaks on Euroopa ajastud ja stiilid. Kupüüridel on kujutatud seitset arhitektoonilist stiili Euroopa kultuuriajaloo erinevatest etappidest ja paberrahad on igal maal täpselt samasugused.
Inimesed ei saa paberist euroraha reaalselt kätte enne selle tegelikku käibele tulekut. Müntidega, mitte tagakülg on vastavalt maale erinev, saab aga juba tutvuda alates 15.12., mil Soome R- kioskitesse saabuvad müügile tutvumispaketid. Paketi hinnaks on 23 marka ja see sisaldab igast mündist ühe eksemplari: 1, 2, 5, 10, 20 ja 50 senti ning 1 ja 2 eurose metallraha. Raha väärtuseks on kokku 3,88 eurot ehk 23,07 marka. Üks euro ( ) on täpselt 5,94573 marka. Krooni suhtes võib kasutada ümardamist: 1 EEK on 0,06 ehk ühe euro väärtuseks on ligikaudu 15,6 krooni.
Üleminekuperioodiks on kaks kuud
Tegelikkuses vahetuvad margad eurodeks kaupluste lettidel. Samaaegselt kui 2002. aasta alguses lastakse käibele paber- ja metalleurod, hakkavad kauplused ja pangad korjama käibelt markasid. Arusaamatusi võib tekkida, kui markadega makstes saadakse vahetusrahana tagasi eurosid. Teisest küljest saab nii kõige paremini tundma õppida uue raha käibeväärtust ja välditakse ka tunglemist pankades. Pangaautomaatidest võib aga euroraha saada juba 2002. aasta algusest alates. Jaanuari keskel väljastavad juba kõik soome pangaautomaadid üksnes eurosid. Rahavahetus lõpeb ametlikult 28.2.2002, mil mark kaotab lõplikult maksevahendina kehtivuse. Kui sukasäärest siiski hiljem markasid välja pudeneb ei tasu liigselt muretseda. Soome Pank vahetab markasid eurodeks veel 10 aasta vältel Helsingi, Turu, Tampere, Kuopio ja Oulu harukontorites. Vana valuuta vahetamine on riikide kaupa erinev, kuid kõikide maade vana raha saab eurodeks vahetada samuti 10 aasta jooksul oma riigi keskpangas või mõnes teises seda operatsiooni sooritavas asutuses. Metallraha vahetamisel on kõige lühem tähtaeg Portugalis, kus see kaotab lõplikult väärtuse 2002. aasta lõppedes. Mitmetes eurole üle minevates maades on üleminekuperiood sama kui Soomes. Prantsusmaal kõrvaldatakse frangid käibelt 18.2., Iirimaal nael 10.2. ja Hollandis kuldnad 29.1.
Eurorahale üleminek toob paljudes valdkondades kaasa ettenägematuid kulutusi. Kõige kallimaks läheb muudatus panganduses ja kaubanduses. Suurema osa kulutustest moodustavad arvutitehnikat puudutavad muudatused, kuid ka hindade arvutamine kahes erinevas süsteemis toob kaasa täiendavaid kulusid. Avaliku sektori kulutused puudutavad üksnes euroajale üleminekuga seotud väljaminekuid. Eurole üleminekuga seotud riigi, maakondade, pankade ja kaupluste kulud kokku arvatuna saavad olema suures laastus 2 miljardit marka.
Soome mark on kohekohe muuseumieksponaat
Näitus “Rahan historiaa - plootusta euroon” Helsingi Postimuuseumis näitab põhjalikult soome maksevahendite ajaloo huvipakkuvamaid seiku. Soomes on ametlikku raha vahetatud varem mitmel korral. Rootsi ajal arveldati kroonidega, vene võim tõi kaasa rublad, mille kõrvale kerkis 1860. aastal oma mark. Soome iseseisvuse kehtestamise järel sai margast ainus ametlik ja rahvuslik valuuta Soomes. Näitusele on laenatud eksponaate Helsingi numismaatikaseltsi liikmetelt. Ekspositsioon koosneb Soomes 1864- 2001 kasutusel olnud paber- ja metallrahadest ning mõnedest Soomes käibel olnud rootsi ja vene müntidest. Ka kohe kasutusele tulevad eurod on näitusel vaadata. Lisaks on avatud näitus “Oravanahast euroni”, mis on osa rahandusministeeriumi ja EU ühisest euroraha infoprogrammist. Lisaks rahadele on näitusel ka muid maksevahendeid nagu näiteks oravanahku ja rahakaarte. Kõrvalteemana on ekspositsioonis ka medaleid ja aumärke.
POSTIMUUSEUM, HELSINGI PEAPOSTKONTOR G- SISSEKÄIK, ASEMA- AUKIO 5. TASUTA.
|
|
