 |
|
|
|
Juhtkiri: Soome kultuurielu �itseb
|
Soomes valitsevad hetkel v�ga kultuuris�bralikud meeleolud. Pidevalt tegeletakse kaasegse dramaturgia, tantsu ja ooperi lavastamisega.
|
|
|
 avategevus on vilgas ja mitmekesine. Mitte kusagil Euroopas ei moodusta kodumaiste filmide vaatajad nii suurt osa kinok�lastajatest kui Soomes. Kultuuri �itseng n�uab v�ltimatult �hiskondlikku toetust. Soome riik ja maakonnad rahastavad erinevaid kunstiliike sadadesse markadesse ulatuvate summadega. Toetusi jagatakse �ksikutele kunstnikele, �ritustele, projektidele, teatrile, �ppeasutustele, organistatsioonidele, liitudele ja ehitustele. Toetused v�imaldavad mitmek�lgset kultuurielu arengut ning annavad kunstnikele v�imaluse unustada argip�evamured ja keskenduda senisest rohkem loomingule. Toetuste s�steemi eesm�rgiks on aidata t�nap�eva Sibeliustel, Gallen Kallelatel ja Sillanp��del j�uda rahvusvahelise tunnustatuseni. Karita Mattila, Renny Harlin, vennad Kaurism�ed, Arto Paasilinna, Esa- Pekka Salonen ja mitmed teised maailmas l�bi l��nud nimed on toonud Soomele kuulsust samav�rra kui v�idus�itjad ja sportlased. Sellest on aru saanud ka majandushoobasid liigutavad struktuurid. L�himinevikus edukalt tegutsenud ettev�tted on hakanud suunama rahasid spordi k�rval �ha rohkem ka kultuurile. See arengusuund ennustab Soome kunstile helget tulevikku. Samas tuleb meeles pidada, et raha �ksi ei t�henda midagi. Lisaks materiaalsele poolele on eelk�ige vaja siiski andekaid inimesi ja palju t��d.
|
|
