 |
|
|
|
Soome Rahvusooper 90: riigi toel muusikaelamusi laiale maitsele
|
Soome on ooperimaa. Rahvusooperil on pikad traditsioonid ja suurep�rased tingimused ooperi lavastamiseks.
|
|
|
 oome Rahvusooper t�histab k�esoleval aastal 90. tegutsemisjuubelit. Algselt Soome Ooperi nime all tegutsenud kunstiasutus alustas regulaarset ooperite lavastamist 1911 aastal. 11 aastat hiljem liitus Rahvusballett. �Ajutine� lava leiti ooperile Bulevardi vanast vene teatrist. Oma teatri ehitus kerkis p�evakorda juba 20- tel aastatel, kuid maja valmimiseni j�uti siiski alles 1993. aastal. Uus ooperimaja on aga sellest veelgi muljetavaldavam. Kogupindala koos lavade, jalutus- ja ametiruumidega moodustab soliidse 40 000 m 2 . Hoone ehitus kestis viis aastat ja kogumaksumuseks kujunes 750 miljonit marka. Pealava vaatesaalis on istekohti 1350- le vaatajale ja v�iksemas Alminsaalis lavaseadest s�ltuvalt 200- 500 istekohta. Ooper annab t��d pidevalt 600- le inimesele, kellest valdav osa on muusikud, lauljad ja tantsijad. Koosseisulisi soliste on palgal 30. K�ik projektid toodetakse tavaliselt oma j�ududega, mist�ttu t��sse on haaratud algusest peale kogu teatri kollektiiv.
K�lalist�hed
Ooperi juurde kuuluvad orgaaniliselt k�lalisesinemised mujalt maailmast. Samas esinevad paljud maailma lavadel pidevalt gastroleerivad Soome lavat�hed nagu Matti Salminen ja Karita Mattila igal v�imalusel ka kodumaal. Hooaja m�rkimisv��rsematest v�lis maistest k�lalisesinejatest olgu mainitud mezzosopran Agnes Baltsa Carmeni osas (oktoober) ning noor l�tlanna Elina Garanca Anna Bolenas (veebruar). Madama Butterfly etendustesse lisavad detsembris- jaanuaris v�rvi sopranid Chen Sue ja Xiu Wei Sun, kes esinevad kordam��da Cio- Cio- Sani rollis. Eesti dirigent Eri Klas on Rahvusooperis h�sti tuntud k�laline, kes juhatab sel hooajal balletti Tuhkatriinu (esietendus 8.12.).
Uus juhtkond
Rahvusooperi uus hooaeg algas augusti l�pus uue juhtkonna esitlemisega. Pealavastajana alustas Erkki Korhonen, balleti poolel haaras ohjad taanlane Dinna Bjurn. Suuri suunamuutusi uute juhtide tulek siiski kaasa ei too. Korhonen t�des avakoosolekul, et Rahvusooperi esmane �lesanne on pakkuda iga�hele midagi, ehk teisis�nu peab programm olema v�imalikult eriilmeline. M�ngukava raamideks on traditsiooniliselt vanad klassikud, kuid ka kaasaegsel soome muusikal saab olema oluline roll. Selle hooaja ooperiesietendused on Puccini T�druk l��nest (30.11.) ja La rondine (Liblikas 18.1.02.), Rossinin La Cenerentola (Tuhkatriinu 15.3.) ning Lars Karlssoni R�dhamn (18.5.). Oktoobris annavad m�ngukavas tooni klassikalised teosed: Mozarti Figaro pulm ja Puccini dramaatiline Tosca. Selle kuu ballettidest esindab Tshaikovski muusikale ja John Cranko koreograafiale tuginev Onegin tuttavalt traditsioonilist stiili, kolme koreograafi n��distantsu �htu aga eelarvamustest priid kaasaegset tantsu. 26.10. toimub Aulis Sallise muusikale seatud J. R. R. Tolkieni juttudest kirjutatud kogupere tantsuetenduse esietendus.
Riik toetab
Oopperi tegemine on kallis l�bu. Rahvusooperi ligi 300 miljoni margase aastaeelarve moodustavad maja ekspluatatsioonikulud, personali palgad, esinejate honorarid ja muud jooksvad kulud. Riik toetab teatrit 75% ulatuses, mille t�ttu piletihinnad on suudetud hoida m�istuse piirides. Kalleimad esietenduste piletid maksavad 500 FIM, kuid k�ikidele etendustele leidub �lemistelt r�dudelt alati ka alla saja margaseid kohti. 2000. aastal k�lastas rahvusooperit umbes 300 000 inimest. Lihtne arvutus n�itab, et Soome riik sponsoreeris neist iga�he ooperiarmastust 750 margaga.
Soome rahvusooper,
Helsinginkatu 58, PL 176, 00251 Helsinki.
Piletid Lippupistest,
tel. 0600 900 900,
I-net: www.lippupiste.com v�i Ooperi piletikassast tel. 09 4030 2211.
Piletite hinnad 70- 500 FIM.
|
|
