 |
|
|
|
Soome Rahvusooper 90: riigi toel muusikaelamusi laiale maitsele
|
Soome on ooperimaa. Rahvusooperil on pikad traditsioonid ja suurepärased tingimused ooperi lavastamiseks.
|
|
|
 oome Rahvusooper tähistab käesoleval aastal 90. tegutsemisjuubelit. Algselt Soome Ooperi nime all tegutsenud kunstiasutus alustas regulaarset ooperite lavastamist 1911 aastal. 11 aastat hiljem liitus Rahvusballett. “Ajutine” lava leiti ooperile Bulevardi vanast vene teatrist. Oma teatri ehitus kerkis päevakorda juba 20- tel aastatel, kuid maja valmimiseni jõuti siiski alles 1993. aastal. Uus ooperimaja on aga sellest veelgi muljetavaldavam. Kogupindala koos lavade, jalutus- ja ametiruumidega moodustab soliidse 40 000 m 2 . Hoone ehitus kestis viis aastat ja kogumaksumuseks kujunes 750 miljonit marka. Pealava vaatesaalis on istekohti 1350- le vaatajale ja väiksemas Alminsaalis lavaseadest sõltuvalt 200- 500 istekohta. Ooper annab tööd pidevalt 600- le inimesele, kellest valdav osa on muusikud, lauljad ja tantsijad. Koosseisulisi soliste on palgal 30. Kõik projektid toodetakse tavaliselt oma jõududega, mistõttu töösse on haaratud algusest peale kogu teatri kollektiiv.
Külalistähed
Ooperi juurde kuuluvad orgaaniliselt külalisesinemised mujalt maailmast. Samas esinevad paljud maailma lavadel pidevalt gastroleerivad Soome lavatähed nagu Matti Salminen ja Karita Mattila igal võimalusel ka kodumaal. Hooaja märkimisväärsematest välis maistest külalisesinejatest olgu mainitud mezzosopran Agnes Baltsa Carmeni osas (oktoober) ning noor lätlanna Elina Garanca Anna Bolenas (veebruar). Madama Butterfly etendustesse lisavad detsembris- jaanuaris värvi sopranid Chen Sue ja Xiu Wei Sun, kes esinevad kordamööda Cio- Cio- Sani rollis. Eesti dirigent Eri Klas on Rahvusooperis hästi tuntud külaline, kes juhatab sel hooajal balletti Tuhkatriinu (esietendus 8.12.).
Uus juhtkond
Rahvusooperi uus hooaeg algas augusti lõpus uue juhtkonna esitlemisega. Pealavastajana alustas Erkki Korhonen, balleti poolel haaras ohjad taanlane Dinna Bjurn. Suuri suunamuutusi uute juhtide tulek siiski kaasa ei too. Korhonen tõdes avakoosolekul, et Rahvusooperi esmane ülesanne on pakkuda igaühele midagi, ehk teisisõnu peab programm olema võimalikult eriilmeline. Mängukava raamideks on traditsiooniliselt vanad klassikud, kuid ka kaasaegsel soome muusikal saab olema oluline roll. Selle hooaja ooperiesietendused on Puccini Tüdruk läänest (30.11.) ja La rondine (Liblikas 18.1.02.), Rossinin La Cenerentola (Tuhkatriinu 15.3.) ning Lars Karlssoni Rödhamn (18.5.). Oktoobris annavad mängukavas tooni klassikalised teosed: Mozarti Figaro pulm ja Puccini dramaatiline Tosca. Selle kuu ballettidest esindab Tshaikovski muusikale ja John Cranko koreograafiale tuginev Onegin tuttavalt traditsioonilist stiili, kolme koreograafi nüüdistantsu õhtu aga eelarvamustest priid kaasaegset tantsu. 26.10. toimub Aulis Sallise muusikale seatud J. R. R. Tolkieni juttudest kirjutatud kogupere tantsuetenduse esietendus.
Riik toetab
Oopperi tegemine on kallis lõbu. Rahvusooperi ligi 300 miljoni margase aastaeelarve moodustavad maja ekspluatatsioonikulud, personali palgad, esinejate honorarid ja muud jooksvad kulud. Riik toetab teatrit 75% ulatuses, mille tõttu piletihinnad on suudetud hoida mõistuse piirides. Kalleimad esietenduste piletid maksavad 500 FIM, kuid kõikidele etendustele leidub ülemistelt rõdudelt alati ka alla saja margaseid kohti. 2000. aastal külastas rahvusooperit umbes 300 000 inimest. Lihtne arvutus näitab, et Soome riik sponsoreeris neist igaühe ooperiarmastust 750 margaga.
Soome rahvusooper,
Helsinginkatu 58, PL 176, 00251 Helsinki.
Piletid Lippupistest,
tel. 0600 900 900,
I-net: www.lippupiste.com või Ooperi piletikassast tel. 09 4030 2211.
Piletite hinnad 70- 500 FIM.
|
|
