 |
|
|
|
N�itusesuvi Dali ja Gallen- Kallelaga
|
Soome suve tuhandete kunstin�ituste seast kerkivad esile kaks suurt nime: Dali Retretis ning Akseli Gallen- Kallela korraga mitmes paigas.
|
|
|
 oome rahvuskunstnik Akseli Gallen- Kallela (1865- 1931) projekteeris ja ehitas aastatel 1911- 13 Tarvasp��le ateljeekodu. 1961. Aastal avati see publikule Gallen- Kallela Muuseumina. Juba ehitis ise ja selle �mbrus on vaatamisv��rsused. Muuseumis saab n�ha Gallen- Kallela erinevate perioodide t�id, kunstniku isiklikke asju ja dokumentaalset materjali. Muuseumis saab ka �levaate kunstniku v�rvikast elust ning s�pruskonnast. Tarvasp��s korraldatakse ka muuseumi �ldise stiiliga sobivaid perioodilisi n�ituseid.
Kask ja t�ht
Soome tuntuma jutuvestja Zacharias Topeliuse jutt "Kask ja t�ht" r��gib 18. Sajandil Soomest r��vitud ja Venemaale saadetud lastest, kel �nnestus P�hjanaela j�rgides koju tagasi j�uda. Pikk pagulastee l�peb kodu�ue kase all. Gallen- Kallela Muuseumi suven�ituse nimi Kask ja t�ht viitab nostalgiale. N�itus �listab maad ja selle muutumist l�bi aegade. Kunstis ei ole n�htud loodust neutraalselt ja objektiivselt, vaid sellele on antud erinevaid varjatud ja avalikke t�hendusi. Samuti tuuakse esile erinevate kunstnike isikup�raseid maastikumaali tehnikaid. M�ned kunstnikud n�evad looduses metsikut ja kontrollimatut j�udu, m�nede jaoks on loodus k�ige kaunim siis, kui inimene on selle oma maitse j�rgi �mber kujundanud. Maastik v�ib olla isikliku tunde- elamuse peegeldus v�i kollektiivselt kogetud pilt. N�itusel tuleb ilmsiks, kuidas erinevate ajastute kunstnikud loodusesse suhtusid. Teosed p�rinevad aastatest 1850- 1910. Ekspositsiooni kuuluvad selle ajaj�rgu Soome suurimad kunstnikud: vennad von Wrighti�d, Hjalmar Munsterhjelm, Albert Edelfelt, Pekka Halonen, Helene Schjerfbeck, Hugo Simberg, Ellen Thesleff ja Tyko Sallinen. N�itusel on ka eelmise sajandi alguse turismidokumente, mis illustreerivad seda, kuidas maastikku turismi huvides �mber kujundati ja loodi �ldpilti Soomest. T�eliselt ohjeldamatu on 1911 aasta Berliini maailman�ituse jaoks tehtud reklaamfilm, mida eksponeeritakse Tarvasp�� vahekorruse auditooriumis.
Mitmek�lgne kunstikeskus
Akseli Gallen- Kallela t�id saab sel suvel n�ha ka Punkaharju kunstikeskuses Retret. Soome populaarseim suvine n�itusepaik esitleb Gallen- Kallela graafikat kesksel kohal. Ta kasutas graafikatehnikaid �letamatu meisterlikkusega. Peamiseks n�ituseks on Retret suutnud hankida kataloonia kunstniku Salvador Dalk (1904- 1989) loomingu haruldusi. N�itus keskendub Dalk skulptuurile ja graafikale. �le 20 skulptuurist koosnevasse kogusse kuulub kaks monumentaalset ja 15 normaalsuuruses pronksskulptuuri ning paar v�iksemat teost. Retreti erip�raks on kalju sisse rajatud n�itusesaalid. Sel suvel saab maa- alustes saalides vaadata nelja kunstniku loomingut. Jan- Erik Andersson on tuntud suurem��tmeliste ruumiliste kompositsioonide looja. Anderssoni konstruktsioonid on muinasjutu lised, kuid samal ajal ka teravalt �hiskonnakriitilised.
Saara Ekstr�m on mitmek�lgne kunstnik, kelle looming ulatub graafikast suurte installatsioonideni. Retreti koobastesse on ta ehitanud kolm suurt installatsiooni. Noor klaasikunstnik Nico A. Eloranta koostab oma t��d vee, valguse ja klaasi peegeldustest ning valgustest. Installatsioone, mis loovad koobaste karmi kivise interj��riga muljetavaldavaid kontraste.
Kunstfotograaf ja kirjanik Rax Rinnekankaa n�itus �Auschwitz � m�lestuste v�rvid� kujutab l�himineviku suurimat inimsusevastast kuritegu. Akseli Gallen- Kallela teoseid saab vaadata ka kunstniku maamajas asuvas ateljees Ruovedel. Ad astra per aspera � Kunstniku elu r��mud ja mured, taastatud �Conceptio artis�.
Maamaja- ateljee, 34600 Ruovesi/ Kalela.
Tel. +358 (0) 3- 476 0623
Kunstikeskus Retretti, FIN- 58450 Punkaharju.
Tel:+ 358 (0) 15 775 2200.
Gallen- Kallela Muuseum. Gallen- Kallelantie 27, 02600 Espoo, Finland. Tel. +358 9 541 3388, fax +358 9 541 6426.
|
|
