 |

|
 |
 |

Autoga Soomes
|
 Soome on suur maa, kus linnad on v�ikesed ja vahemaad pikad. Automatkajatele pakub tihe teedev�rk hulgaliselt erinevaid v�imalusi. Tallinnast Helsingisse j�uab auto praamiga �le lahe s�ites k�ige kiiremini 1,5 tunniga ning see ei pruugi maksta sadat markagi.



|

|

|

utomatkajatel ei tarvitse korraga liialt suurt t�kki haugata. Kuigi maastik teede ��res on kaunis Soome 500 000 teekilomeetrit pakub vaadetena peaasjalikult asustamata k�nnumaid poleks m�tet kogu matka autos veeta. Alustuseks oleks hea matkaplaan, mis n�eks p�evas ette keskmiselt 400 kilomeetrit s�itu. Planeerimist ja orienteerumist lihtsustab oluliselt hea teedekaardi omamine. Lapimaale suundujatel tasub kaaluda �he otsa l�bimist autorongiga. N�iteks Kilpisj�rvele on tubli 1200 kilomeetrit. Olgu sihtkoht milline tahes, tasub valida �ks neljast Helsingi peamisest v�ljas�idu suunast. Esimene tee suundub Turu, teine Pori ja kolmas Tampere kaudu Vaasa suunas. Neljanda tee kaudu saab Lahti, Jyv�skyl� ja Oulu kaudu Lapimaale, kuhu viib ka viies, �mber Mikkeli ja Kuopio minev tee. Kuues tee j�rgib l�unarannikut Helsingist kuni Porvooni ja hargneb idapiiri l�histel p�hja suunduvaks ja Venemaale viivaks haruks. Kaheksas magistraaltee j�rgib l��nerannikut Turust Ouluni. K�ikide teede ��res on piisavalt vaatamisv��rsusi, kultuuri�ritusi, meelelahutusv�imalusi ja majutuspaiku.
Kuhu iganes l�hed
Turus, Soome �hes vanimatest linnadest asub kindlus ja mitmeid kirikuid. Ruissalo unikaalne, saarel paiknev telkimiskoht on populaarne turismiobjekt isegi siis, kui ��bitakse mujal. Naaber linnas Naantalis on vanu traditsioone j�rgiv supelasutus ja puitarhitektuuriga linnakeskus. Muumimaailmas l�bustavad lapsi Soome tuntuimad muinasjutukangelased. Turust v�ib j�tkata matka piki rannikut p�hja suunas jazz- linna Porisse v�i Vaasasse. Viimase populaarseim turismiobjekt on puhkepark Wasalandia. Turust Vaasani on 340 kilomeetrit.
Ligi 200 000 elanikuga Tampere on elanike arvult Soome suuruselt kolmas linn. See mitmek�lgne turismilinn, mille populaarseim turismiobjekt on S�rk�nniemi, t�mbab igal suvel kokku sadu tuhandeid k�lastajaid. Suures linnas on ka muud p�nevat nagu 11.- 15. 7. toimuv linnafestival Tammerfest ning ambitsioonikas suveteater. Tamperelt j�tkub matk loogiliselt Vaasa v�i Oulu suunas. Koos Turu ja Helsingiga moodustab Tampere suurep�rase turismialase bermuuda kolmnurga.
Kesk- ja Ida- Soome fantastiline j�rvemaastik avab ennast turistidele neljandal suunal, mis viib l�bi Lahti Jyv�skyl�, Mikkeli Savonlinna v�i Kuopio suunas. Linnad on v�ikesed ja nende vahemaad on 100- 200 kilomeetrit. N�dalaga j�uab k�igile tiiru peale teha.
Suvel on linnade kultuurikalender ��rmiselt tihe. Suuri kultuur�ritusi korraldatakse igas linnas kogu suve v�ltel. Idapoolseim tee p�hja suunas l�bib pilkup��dvaid vanu rannikulinnu Porvoot ja Loviisat. M�lemad on oivalised turismilinnad ja kindlasti k�lastamist v��rt.
Kotkas asub aga Soome l�unapoolseim ja paljude arvates parim l�hep��gi laht, mida ei tohiks vahele j�tta �kski kalamees. Lappeenranta, Imatra ja Joensuu on k�ik meelahutust pakkuvad Saima suvelinnad. Tee j�tkub sama kvaliteetselt p�hja suunas Kainuu suurep�rase looduse raamistuses kuni Kuusamo ja Kemij�rveni.
�600 miljoni marga� k�lapood
Linnade ja eriti Helsingi kesklinnas on sageli raske leida vaba kohta parkimiseks v�i peatumiseks ning see on tavaliselt ka �sna kallis (tasuta parkimiskohti praktiliselt pole). Parkimine makstakse ette automaati raha pannes v�i parkimispiletit ostes, mis asetatakse n�htavasse kohta auto tuuleklaasi taha. Hinnad erinevad piirkonniti. Kalleimates kohtades on hinnaks 12 marka tund. Parkimisametnikud kontrollivad s�stemaatiliselt, et parkimismaks oleks tasutud. Valesti parkimise eest on trahv 200 marka. Parkimismajades, mida Helsingis on piisavalt, makstakse sisenedes automaatidesse. Mugav, kuid �sna kallis, sest paari tunni pikkune parkimine maksab 50 FIM.
Autoga reisijal tasub osta ja toiduja tarbekaubad autopoodidest. Neid leidub k�ikide linnade ��realadel. Hinnad on kesklinna poodidega v�rreldes soodsamad ja kaubad saab auto juurde s�idutada mugavalt ostuk�ruga. Marketite parkimisplatsidel on tavaliselt piisavalt ruumi ja peatumine on seal tasuta. K�ikide riigi automarketite esiemaks Soome suurimaks k�lapoeks tituleeritav Veljekset Keskinen Oy. Viiesaja elanikuga T�ys� Tuuri k�lakaupluse l�bim��k t�usis eelmisel aastal �le 600 miljoni marga. Keskiste poodi tullakse ostureisile kaugemaltki ja vahel isegi v�lismaalt. Pikal reisil viibijate jaoks on kaupluse juures saunade ja teeninduspunktidega varustatud telkimis- ja haagissuvilate plats. T�ys� asub 18. maantee ��res poolel teel Jyv�skyl�st ja Vaasasse. Naabruses on �ht�ri, kus saab tutvuda p�neva loomapargiga.
Tuleks teada
Eesti juhiluba kehtib ka Soomes. Juhil peab kaasas olema auto registreerimistunnistus ja kasutamis�igust kinnitav volitus, kui auto ei kuulu juhile. Kindlustuseks sobib Green Card, mis on targem osta oma kindlustusfirmast. Seda saab k�ll osta ka piiripunktist, kuid siis on hind tublisti soolasem.
Auto omamine on Soomes �le m�istuse kallis l�bu, mida tingib esmajoones k�rge automaks. Soodsaimad uued v�ikeautod maksavad 70 000 FIM. Ruumikas pereauto - n�iteks Volvo S 80, maksab aga juba enam kui 200 000 marka. Suure Mercedese v�i Jaguari hinnad on miljoni marga piirides. Uusi autosid m��akse Soomes aastaga umbes 100 000. Kokku on liikluses 2,5 miljonit registreeritud mootors�idukit. Ka k�tus on Soomes maksude t�ttu kallis. 95E hind on k�ikunud suve algusest 7 marga �la- ja alapoolel. Diiselk�tus on paar marka odavam.
Auto pidamise kallidusest hoolimata on soomlased aktiivsed automatkajad. Suvel on teedel palju reisimist aeglustavat liiklust. Liiklusj�relvalve ja -kultuur on Soomes Eestiga v�rreldes v�ga erinevad. Riskantseid m��das�ite peaaegu pole ja piirangutest peetakse �ldiselt kinni. Ummikute puhul tasub varuda aega ja kannatust. Pikemate reiside puhul saab teha bensiinijaamades s��gipeatusi ja taastada energiavarusid.
Teede numbrid on k�nekad. Peateed on t�histatud �hekohaliste numbritega ja on harilikult eeskujuliku teekattega. Nad kulgevad k�ige otsemat teed pidi sihtkohtadesse. Peateede ��res on piisavalt tihe hooldejaamade v�rk ja suuremate jaamade juures tegutsevad alati esmatarbekaupade kauplus ja kohvik. Need, nagu ka laagripaigad, hotellid, motellid, turismitalud ning paljud muud kohad on m�rgitud teedekaardile s�mbolitega.
Kiirustamine on asjatu
Kiirteel on suvine kiirusepiirang 120 km/ h, muudel peateedel 100 km/ h. T�iendavate m�rkide puudumisel on muudel teedel maksimaalseks lubatud kiiruseks 80 km/ h, linnas vastavalt 50 km/ h. V�iksemad teed on tavaliselt heas korras 80km/ h lubatud kiirusega teed. M�gesid, k��nakuid ja vaheldusrikkaid maastikke on rohkem, kuid liiklust v�hem kui magistraalidel. Kui pole erilist kiiret v�ib keerata peateelt v�iksematele teedele ja kaardi abil kahekohaliste numbritega m�rgitud teedel seiklust alustada. Omast klassist on Soome rallis�itjate p�hikooliks olevad Kesk- Soome kruusateed. Need �teejupatsid� on ka suviti petlikult libedad ja n�uavad juhilt t�it t�helepanu.
Soomes juhtub aastas tuhandeid otsas�ite p�tradele. Selle v�ltimiseks on teede ��rde p�stitatud tuhandete kilomeetrite ulatuses v�rkaedu. P�drad liiguvad sageli �le teede kindlakskujunenud kohtades aedade vahelistel aladel. Seet�ttu tasub hoiatavatesse m�rkidesse suhtuda t�ie t�sidusega ja gaasipedaalil korraks survet v�hendada.
Soomes on kiirusepiirangud ja juhised tavaliselt �heselt m�istetavad ja ei j�ta v�imalusi erinevateks t�lgendusteks. Politsei j�lgib liikluseeskirjade t�itmist juhuslike reididega ning mitmetes kohtades ka automaatsete j�lgimiskaameratega. V�ikese kiiruse �letamise korral (< 20km/ h) on trahvisumma 400- 700 marka. Suurema �letamise korral v�ib aga summa tunduvalt suuremaks kujuneda. See arvestatakse p�evapalga alusel, mis tuleneb eeskirjade rikkuja aastatuludest. Soome trahvisumma rekord kiiruse �letamise eest � rohkem kui500 000 marka - on it- miljon�r Jaakko Ryts�l� nimel. P�rast paari �lle joomist v�ib Soomes rooli istuda, sest lubatud piir on 0,5 promilli. K�rgema alkoholiprotsendiga veres ei tasu aga s�itmisele mitte m�eldagi, sest karistused on ��rmiselt karmid.
|
|