JuttVarasemad numbrideesti osa
Logo

Heinäkuu2001



OLED SIIN:
esikaas > artiklid
> Autoga Soomes

OTSING
Baltic Guide'ist



ARVUTI
EEK
=
FIM




Autoga Soomes

Soome on suur maa, kus linnad on väikesed ja vahemaad pikad. Automatkajatele pakub tihe teedevõrk hulgaliselt erinevaid võimalusi. Tallinnast Helsingisse jõuab auto praamiga üle lahe sõites kõige kiiremini 1,5 tunniga ning see ei pruugi maksta sadat markagi.









automatkajatel ei tarvitse korraga liialt suurt tükki haugata. Kuigi maastik teede ääres on kaunis Soome 500 000 teekilomeetrit pakub vaadetena peaasjalikult asustamata kõnnumaid poleks mõtet kogu matka autos veeta. Alustuseks oleks hea matkaplaan, mis näeks päevas ette keskmiselt 400 kilomeetrit sõitu. Planeerimist ja orienteerumist lihtsustab oluliselt hea teedekaardi omamine. Lapimaale suundujatel tasub kaaluda ühe otsa läbimist autorongiga. Näiteks Kilpisjärvele on tubli 1200 kilomeetrit. Olgu sihtkoht milline tahes, tasub valida üks neljast Helsingi peamisest väljasõidu suunast. Esimene tee suundub Turu, teine Pori ja kolmas Tampere kaudu Vaasa suunas. Neljanda tee kaudu saab Lahti, Jyväskylä ja Oulu kaudu Lapimaale, kuhu viib ka viies, ümber Mikkeli ja Kuopio minev tee. Kuues tee järgib lõunarannikut Helsingist kuni Porvooni ja hargneb idapiiri lähistel põhja suunduvaks ja Venemaale viivaks haruks. Kaheksas magistraaltee järgib läänerannikut Turust Ouluni. Kõikide teede ääres on piisavalt vaatamisväärsusi, kultuuriüritusi, meelelahutusvõimalusi ja majutuspaiku.

Kuhu iganes lähed

Turus, Soome ühes vanimatest linnadest asub kindlus ja mitmeid kirikuid. Ruissalo unikaalne, saarel paiknev telkimiskoht on populaarne turismiobjekt isegi siis, kui ööbitakse mujal. Naaber linnas Naantalis on vanu traditsioone järgiv supelasutus ja puitarhitektuuriga linnakeskus. Muumimaailmas lõbustavad lapsi Soome tuntuimad muinasjutukangelased. Turust võib jätkata matka piki rannikut põhja suunas jazz- linna Porisse või Vaasasse. Viimase populaarseim turismiobjekt on puhkepark Wasalandia. Turust Vaasani on 340 kilomeetrit.
Ligi 200 000 elanikuga Tampere on elanike arvult Soome suuruselt kolmas linn. See mitmekülgne turismilinn, mille populaarseim turismiobjekt on Särkänniemi, tõmbab igal suvel kokku sadu tuhandeid külastajaid. Suures linnas on ka muud põnevat nagu 11.- 15. 7. toimuv linnafestival Tammerfest ning ambitsioonikas suveteater. Tamperelt jätkub matk loogiliselt Vaasa või Oulu suunas. Koos Turu ja Helsingiga moodustab Tampere suurepärase turismialase bermuuda kolmnurga.
Kesk- ja Ida- Soome fantastiline järvemaastik avab ennast turistidele neljandal suunal, mis viib läbi Lahti Jyväskylä, Mikkeli Savonlinna või Kuopio suunas. Linnad on väikesed ja nende vahemaad on 100- 200 kilomeetrit. Nädalaga jõuab kõigile tiiru peale teha.
Suvel on linnade kultuurikalender äärmiselt tihe. Suuri kultuurüritusi korraldatakse igas linnas kogu suve vältel. Idapoolseim tee põhja suunas läbib pilkupüüdvaid vanu rannikulinnu Porvoot ja Loviisat. Mõlemad on oivalised turismilinnad ja kindlasti külastamist väärt.
Kotkas asub aga Soome lõunapoolseim ja paljude arvates parim lõhepüügi laht, mida ei tohiks vahele jätta ükski kalamees. Lappeenranta, Imatra ja Joensuu on kõik meelahutust pakkuvad Saima suvelinnad. Tee jätkub sama kvaliteetselt põhja suunas Kainuu suurepärase looduse raamistuses kuni Kuusamo ja Kemijärveni.

“600 miljoni marga” külapood

Linnade ja eriti Helsingi kesklinnas on sageli raske leida vaba kohta parkimiseks või peatumiseks ning see on tavaliselt ka üsna kallis (tasuta parkimiskohti praktiliselt pole). Parkimine makstakse ette automaati raha pannes või parkimispiletit ostes, mis asetatakse nähtavasse kohta auto tuuleklaasi taha. Hinnad erinevad piirkonniti. Kalleimates kohtades on hinnaks 12 marka tund. Parkimisametnikud kontrollivad süstemaatiliselt, et parkimismaks oleks tasutud. Valesti parkimise eest on trahv 200 marka. Parkimismajades, mida Helsingis on piisavalt, makstakse sisenedes automaatidesse. Mugav, kuid üsna kallis, sest paari tunni pikkune parkimine maksab 50 FIM.
Autoga reisijal tasub osta ja toiduja tarbekaubad autopoodidest. Neid leidub kõikide linnade äärealadel. Hinnad on kesklinna poodidega võrreldes soodsamad ja kaubad saab auto juurde sõidutada mugavalt ostukäruga. Marketite parkimisplatsidel on tavaliselt piisavalt ruumi ja peatumine on seal tasuta. Kõikide riigi automarketite esiemaks Soome suurimaks külapoeks tituleeritav Veljekset Keskinen Oy. Viiesaja elanikuga Töysä Tuuri külakaupluse läbimüük tõusis eelmisel aastal üle 600 miljoni marga. Keskiste poodi tullakse ostureisile kaugemaltki ja vahel isegi välismaalt. Pikal reisil viibijate jaoks on kaupluse juures saunade ja teeninduspunktidega varustatud telkimis- ja haagissuvilate plats. Töysä asub 18. maantee ääres poolel teel Jyväskyläst ja Vaasasse. Naabruses on Ähtäri, kus saab tutvuda põneva loomapargiga.

Tuleks teada

Eesti juhiluba kehtib ka Soomes. Juhil peab kaasas olema auto registreerimistunnistus ja kasutamisõigust kinnitav volitus, kui auto ei kuulu juhile. Kindlustuseks sobib Green Card, mis on targem osta oma kindlustusfirmast. Seda saab küll osta ka piiripunktist, kuid siis on hind tublisti soolasem.
Auto omamine on Soomes üle mõistuse kallis lõbu, mida tingib esmajoones kõrge automaks. Soodsaimad uued väikeautod maksavad 70 000 FIM. Ruumikas pereauto - näiteks Volvo S 80, maksab aga juba enam kui 200 000 marka. Suure Mercedese või Jaguari hinnad on miljoni marga piirides. Uusi autosid müüakse Soomes aastaga umbes 100 000. Kokku on liikluses 2,5 miljonit registreeritud mootorsõidukit. Ka kütus on Soomes maksude tõttu kallis. 95E hind on kõikunud suve algusest 7 marga üla- ja alapoolel. Diiselkütus on paar marka odavam.
Auto pidamise kallidusest hoolimata on soomlased aktiivsed automatkajad. Suvel on teedel palju reisimist aeglustavat liiklust. Liiklusjärelvalve ja -kultuur on Soomes Eestiga võrreldes väga erinevad. Riskantseid möödasõite peaaegu pole ja piirangutest peetakse üldiselt kinni. Ummikute puhul tasub varuda aega ja kannatust. Pikemate reiside puhul saab teha bensiinijaamades söögipeatusi ja taastada energiavarusid.
Teede numbrid on kõnekad. Peateed on tähistatud ühekohaliste numbritega ja on harilikult eeskujuliku teekattega. Nad kulgevad kõige otsemat teed pidi sihtkohtadesse. Peateede ääres on piisavalt tihe hooldejaamade võrk ja suuremate jaamade juures tegutsevad alati esmatarbekaupade kauplus ja kohvik. Need, nagu ka laagripaigad, hotellid, motellid, turismitalud ning paljud muud kohad on märgitud teedekaardile sümbolitega.

Kiirustamine on asjatu

Kiirteel on suvine kiirusepiirang 120 km/ h, muudel peateedel 100 km/ h. Täiendavate märkide puudumisel on muudel teedel maksimaalseks lubatud kiiruseks 80 km/ h, linnas vastavalt 50 km/ h. Väiksemad teed on tavaliselt heas korras 80km/ h lubatud kiirusega teed. Mägesid, käänakuid ja vaheldusrikkaid maastikke on rohkem, kuid liiklust vähem kui magistraalidel. Kui pole erilist kiiret võib keerata peateelt väiksematele teedele ja kaardi abil kahekohaliste numbritega märgitud teedel seiklust alustada. Omast klassist on Soome rallisõitjate põhikooliks olevad Kesk- Soome kruusateed. Need “teejupatsid” on ka suviti petlikult libedad ja nõuavad juhilt täit tähelepanu.
Soomes juhtub aastas tuhandeid otsasõite põtradele. Selle vältimiseks on teede äärde püstitatud tuhandete kilomeetrite ulatuses võrkaedu. Põdrad liiguvad sageli üle teede kindlakskujunenud kohtades aedade vahelistel aladel. Seetõttu tasub hoiatavatesse märkidesse suhtuda täie tõsidusega ja gaasipedaalil korraks survet vähendada.
Soomes on kiirusepiirangud ja juhised tavaliselt üheselt mõistetavad ja ei jäta võimalusi erinevateks tõlgendusteks. Politsei jälgib liikluseeskirjade täitmist juhuslike reididega ning mitmetes kohtades ka automaatsete jälgimiskaameratega. Väikese kiiruse ületamise korral (< 20km/ h) on trahvisumma 400- 700 marka. Suurema ületamise korral võib aga summa tunduvalt suuremaks kujuneda. See arvestatakse päevapalga alusel, mis tuleneb eeskirjade rikkuja aastatuludest. Soome trahvisumma rekord kiiruse ületamise eest – rohkem kui500 000 marka - on it- miljonär Jaakko Rytsölä nimel. Pärast paari õlle joomist võib Soomes rooli istuda, sest lubatud piir on 0,5 promilli. Kõrgema alkoholiprotsendiga veres ei tasu aga sõitmisele mitte mõeldagi, sest karistused on äärmiselt karmid.








Aurulaevaeksootika ja naudinguhetked merel
Soome lõunarannik on sisuliselt terviklik saaristupiirkond. Helsingi Kauppatori rannast saab lummavalt kauni saaristuga tutvuma sõita mitmete laevadega.

Helsingi ujumiskohad. Rannale, välibasseini, ujulasse
Kuumal suvepäeval ei värskenda miski nii hästi kui pea ees jahedasse vette sukeldumine. Ujuda saab Helsingis kolmeteistkümnes siseujulas, Kumpula ja Uimastadioni välibasseinides ning Helsingi ümbruses paiknevatel randadel.

Näitusesuvi Dali ja Gallen- Kallelaga
Soome suve tuhandete kunstinäituste seast kerkivad esile kaks suurt nime: Dali Retretis ning Akseli Gallen- Kallela korraga mitmes paigas.

Särkänniemi pakub kvaliteetset närvikõdi
Soome mitmekülgseim puhkepark on uuendanud oma immitsat. Paari viimase aasta jooksul on piirkonda investeeritud muljetavaldav summa - 65 miljonit marka. Raha abil on teostatud juba 15 aastat tagasi koostatud plaan ühtsest puhketerritooriumist.


E-mail: guidetoimetus@hotmail.com | Meediakaart
Copyright © 1999-2001 The Baltic Guide. All rights reserved.

[Tagasi esilehele]