 |
|
|
|
L�una � Soome v�ikelinnad. Rahulik ja lahe puhkus
|
Kevade edenedes liigub turismi raskuspunkt tasahilju p�hjast l�una poole. Kevade ja suve populaarseim turismiobjekt on Helsingi, kuid leidub ka teisi huvitavaid turismilinnasid. Helsingist saja kilomeetri kaugusel asuvad Porvoo, Loviisa ja Tuusula on samuti k�lastamist v��rt.
| Tuusula huvitavamad turismiobjektid asuvad kuulsa Rannamaantee ��res. See on algselt olnud osa Helsingist p�hja suunas kulgenud maanteest, mis Tuusula j�rve kohal j�lgis rannajoont. |
|
|
|
 �ikelinnal on omad v�lud. T�navatel ei tungle inimesi ja teenindus on k�e- jala juures. Auto v�ib unustada parkimisplatsile ka siis kui k�lastus kestab p�evi.
Vanade kindluste Loviisa
Loviisa asub Soome lahe rannikul Helsingi- Peterburi- tee ��res 90 km Helsingist ida suunas. 18. Sajandist p�rit kindlustused, vana puitarhitektuur 19. sajandi p�rit linnas�da on Loviisa turismimagnetid. Linnast �hkub m��dunud p�evade h�ngu ja v�ikelinna rahu.
Loviisa vanalinn koosneb 1855. aasta suurest tulekahjust s�ilinud puitehitistest, millest vanim on Degerby ratsam�is. T�nap�eval tegutseb hoones meeleolukas restoran.
Kesklinn h�vis tulekahjus peaaegu t�ielikult. Uuesti hoonestati ala 1860- tel aastatel. Piirkonna stiililiselt �htse arhitektuurilise lahenduse t��tas v�lja Chiewitzi b�roo, mille meisterlikkuse n�iteks on turu ��res paiknev raekoda ning uusgooti stiilis kirik. K�ik vanad ehitised on korralikult restaureeritud. On hoidutud ka kahetsusv��rsest Soomes levinud tavast rajada linna keskusesse modernseid kaubamaju ja �rikeskusi.
Loviisa asutati piirilinnaks 1745. aastal. Selle kaitseks ehitati rannale Roseni ja Ungerni kindlustused ning Svartholma saarekindlus. Ungern ja Svartholma on h�sti s�ilinud populaarsed turismiobjektid. Ungern tegutseb mitmete suve�rituste ja Loviisa suveteatri areenina. Svartholma merekindlus asub v�ikesel saarel Loviisanlahe suudmes. Kindlusesse saab suviti vesibussiga Laivasillalt (u. 45 min). Saarel on ajalooline ekspositsioon ja kohvik.
Loviisa on ka vana sadamalinn. Paadiga linna saabujate tarbeks on ehitatud k�laliskai Laivasilta, kus on 55 paadi kinnituskohta ja k�ik vajalikud teenused. Sadamaalal on ka lastele m�eldud m�ngupark, minigolf ja rendisaun ning erilise vaatamisv��rsuse na vanad soolaaidad, kus tegutseb muuhulgas meres�idumuuseum ja restoran. Maabumissillale tasub minna ka neil, kes otseselt meres�iduga ei tegele. 7700 elanikuga linn on tuntud ka Soome esimese tuumaelektrijaama asupaigana. Umbes 15 km kaugusel linna s�damest, H�stholmeni saarel asuva eletrijaamaga saavad tutvuda ka turistid.
Porvoo
Palju Loviisale iseloomulikku leidub ka teises rannikulinnas Porvoos. 44 000 elanikuga linn on idapoolse Uudenmaa piirkondlik keskus. Seet�ttu kihab sel ka enam elu, ehitised on kaasaegsemad ja teenindus mitmekesisem.
1346 asutatud Porvoo (50 km Helsingist) on Soome vanimaid linnu. Selle vana kesklinn on t�eline linnaarhitektuuri p�rl. Keskajast s�ilinud t�navav�rk, madalad v�ikesed ehitised, id�llilised hoovid Keskiajalta s�ilynyt asemakaava, matalat pikkutalot, idylliset pihamaat ja kitsad t�navad loovad kordumatu linnamilj��. Vanimate ehitiste hulka kuuluvad j�e��rsed punased rannaaidad � keskaegne sadam, kuhu toodi muu hulgas soola, v�rtse, metalle ja kolooniatest p�rit kaupa. Vana Porvoo on t�nap�eval kuulus oma putiikide poolest, kust v�ib leida unikaalseid kingitusi, suveniire ja k�sit��esemeid.
Vana linna vanad muuseumid
Porvoos on mitmeid huvitavaid muuseume. Ajaloomuuseum vanas 1764. aastal ehitatud raekojas annab esindusliku pildi Porvoo linna ja �mbruse ajalugu ja kultuuri. Ekspositsiooni moodustab m��bli- ja riietusesemetest, s�iduvahenditest, lukkudest, h�be-, tina-, klaas- ja portselanesemetest ning paljudest teistest linna 700 aastast ajalugu valgustavatest asjadest koosnev kollektsioon. Linnajoe linnan�itus ja multimeediaprogramm annavad �levaate keskaegsest Porvoost.
Ajaloomuuseumi naabrusest leiate Edelfeldt- Vallgreni muuseumi, milles on t�helepanuv��rne kogu linna silmapaistvate poegade - Albert Edelfeldti ja Ville Vallgreni � maalidest ja skulptuuridest. P�hiekspositsiooni kuulub ka Nils Schillmarki, Johan Knutsoni ja Ragnar Ekelundi t�id.
Soome rahvusluuletaja ja h�mni s�nade autor Johan Ludvig Runeberg oli p�rit Porvoost. Tema kodus tegutseb Soome vanim majamuuseum, mis avati publikule juba 1882. aastal. Runeberg elas koos abikaasaga 1852� 1877 majas, mis on s�ilitatud algsel kujul koos Fredrika Runebergi poolt rajatud aiaga.
Porvoo Loodusmuuseum n�itab loomi nende loomulikus keskkonnas. Pakutakse ka palju informatsiooni loomade eluviiside, looduskaitse ja v�ljasuremisohus liikide kohta. Eriti meeldib see lastele, kuid ka t�iskasvanutel pole seal igav.
Just lastega reisijatele sobib eriti h�sti k�lastus linna nuku- ja m�nguasjamuuseumi. IXX ja XX sajandi m�nguasjad meenutavad Pokemoni ja arvutim�ngu ajastul, et m�ngiti ka varem. T�si k�ll � m�nguasjad n�gid v�rreldes t�nap�evastega v�lja hoopis erisugused.
Autoga, laevaga v�i muuseumirongiga
Porvoosse saab Helsingist k�ige kiiremini m��da maanteed isikliku autoga v�i bussiga. Reis kestab pool tundi ja paljud porvoolased k�ivad seet�ttu t��l Helsingis. Varem oli teisiti. Helsingi ja Porvoo vahel on toiminud alates 1838- st aastast tihe aurulaevaliiklus. Selle t�htsust v�hendas 19. sajandi l�pul Porvoost Keravalle rajatud raudtee. Rongiliiklus on t�nap�eval peaaegu v�lja surnud. M�lestusena endistest aegadest s�idab suviti HelsinkiKerava- Porvoo liinil muuseum- rong. Regulaarselt liikuvaid laevu on liinile j��nud vaid kaks. Aurulaeva t��pi J. L. Runeberg ja vesibuss King. M�lemad pakuvad nii �he otsa kui ka edasi- tagasi pileteid. Hinnad alates110/ 40 FIM.
Tuusula romantiline Rannamaantee
Umbes 30 km Helsingist p�hja pool paiknev 30 000 elanikuga Tuusula on kolme asumi �hendus. Linna �ri- ja teeninduskeskus on Hyryl�, kus elab �le poole tuusula asukatest. T��stuspiirkond Jokela ja k�lameeleoludest kantud Kellokoski on m�lemad 4- 5 tuhandele inimesele peavarju pakkuvad eeslinnad. Viimaste vaatamisv��rsusteks Ruuki piirkond, It�mere keskus ning vana m�is. Tuusulasse saab Helsingist autoga, linnal�hirongiga v�i bussiga.
Tuusula huvitavamad turismiobjektid asuvad kuulsa Rannamaantee ��res. See on algselt olnud osa Helsingist p�hja suunas kulgenud maanteest, mis Tuusula j�rve kohal j�lgis rannajoont. Talumajapidamiste ja v�ikeste ehtistega palistatud tavaline k�latee kujunes IXX sajandi teisel poolel Soome populaarseimaks suvilate rajamise rajooniks. Rannamaanteel said kokku rikkad ametimehed, kaupmehed ja soome kultuuri kuldajastu meistrid. Neid meelitasid piirkonna kaunid maastikud ja soov kogeda ehtsat maaelu. Selleks sobis Tuusula ideaalselt, ka teekond Helsingi ahvatlusteni ei j��nud �leliia kaugeks.
Kirjanik Juhani Aho koos kunstnikust abikaasa Venny Soldan- Brofeldtiga, maalikunstnikud Pekka Halonen ja Eero J�rnefelt, luuletaja Eino Leino ja Juho Heikki Erkko ning helilooja Jean Sibelius on tuntuimad Rannamaantee ��rde suvila ehitanud kultuuritegelastest.
Tee on t�nap�evalgi populaarne turismiobjekt. See on s�ilinud endisel kujul ja tee ��res paiknevatesse suvilatesse p��seb uudistama iga turist. Rannamaantee p�rlite hulka kuuluvad Sibeliuse kodu Ainola ning Halosenniemi � Pekka Haloneni palkidest k�nnumaa- ateljee. Kunstimuuseumina tegutsev ehitis on hoolikalt restaureeritud ja seal korraldatakse ka kontserte.
Rannamaantee tagasihoidlikem ehitis on maja, kus suri Aleksis Kivi. Kaasaegsete poolt unarusse j�etud, kuid hiljem rahvuskirjaniku staatusesse t�usnud Kivi veetis seal oma elu viimased kuud 1862. aastal. Majake meenutab aegu, mil Tuusula Rannamaanteele alles hakati ehitama hilisemaid kuulsaid suvilaid, mis omakorda andsid p�hjuse kunstnikekoloonia tekkimisele.
Muud huvitavat Tuusulas
�hut�rjemuuseumisTuusula s�jav�eosa territooriumil asub ka rahvusvahelises mastaabis t�helepanuv��rne ekspositsioon ajaloolistest �hut�rjerelvadest. Mykkyl� loomafarmis saab tutvuda k�igi maal peetavate koduloomadega nendele omases talukeskkonnas. T�pne info k�igi Tuusula turismiobjektide, hotellide, restoranide ja konverentsikohtade kohta on koondatud Tuusulan Giidikeskusesse. Aadress: Krapi, Rantatie 2, 04310 Tuusula, tel (09) 87183465, fax (09) 2748 4210.
Lisainfo: Loviisa turismib�roo,
Tullisilta 5, 07920 Loviisa.
Tel (019) 555 234, fax (019) 532322.
Porvoo linna turismib�roo,
Rihkamakatu 4, 06100 Porvoo.
Tel (019) 580 145, fax (019) 582 721.
|
|
