 |
|
|
|
Lõuna – Soome väikelinnad. Rahulik ja lahe puhkus
|
Kevade edenedes liigub turismi raskuspunkt tasahilju põhjast lõuna poole. Kevade ja suve populaarseim turismiobjekt on Helsingi, kuid leidub ka teisi huvitavaid turismilinnasid. Helsingist saja kilomeetri kaugusel asuvad Porvoo, Loviisa ja Tuusula on samuti külastamist väärt.
| Tuusula huvitavamad turismiobjektid asuvad kuulsa Rannamaantee ääres. See on algselt olnud osa Helsingist põhja suunas kulgenud maanteest, mis Tuusula järve kohal jälgis rannajoont. |
|
|
|
 äikelinnal on omad võlud. Tänavatel ei tungle inimesi ja teenindus on käe- jala juures. Auto võib unustada parkimisplatsile ka siis kui külastus kestab päevi.
Vanade kindluste Loviisa
Loviisa asub Soome lahe rannikul Helsingi- Peterburi- tee ääres 90 km Helsingist ida suunas. 18. Sajandist pärit kindlustused, vana puitarhitektuur 19. sajandi pärit linnasüda on Loviisa turismimagnetid. Linnast õhkub möödunud päevade hõngu ja väikelinna rahu.
Loviisa vanalinn koosneb 1855. aasta suurest tulekahjust säilinud puitehitistest, millest vanim on Degerby ratsamõis. Tänapäeval tegutseb hoones meeleolukas restoran.
Kesklinn hävis tulekahjus peaaegu täielikult. Uuesti hoonestati ala 1860- tel aastatel. Piirkonna stiililiselt ühtse arhitektuurilise lahenduse töötas välja Chiewitzi büroo, mille meisterlikkuse näiteks on turu ääres paiknev raekoda ning uusgooti stiilis kirik. Kõik vanad ehitised on korralikult restaureeritud. On hoidutud ka kahetsusväärsest Soomes levinud tavast rajada linna keskusesse modernseid kaubamaju ja ärikeskusi.
Loviisa asutati piirilinnaks 1745. aastal. Selle kaitseks ehitati rannale Roseni ja Ungerni kindlustused ning Svartholma saarekindlus. Ungern ja Svartholma on hästi säilinud populaarsed turismiobjektid. Ungern tegutseb mitmete suveürituste ja Loviisa suveteatri areenina. Svartholma merekindlus asub väikesel saarel Loviisanlahe suudmes. Kindlusesse saab suviti vesibussiga Laivasillalt (u. 45 min). Saarel on ajalooline ekspositsioon ja kohvik.
Loviisa on ka vana sadamalinn. Paadiga linna saabujate tarbeks on ehitatud külaliskai Laivasilta, kus on 55 paadi kinnituskohta ja kõik vajalikud teenused. Sadamaalal on ka lastele mõeldud mängupark, minigolf ja rendisaun ning erilise vaatamisväärsuse na vanad soolaaidad, kus tegutseb muuhulgas meresõidumuuseum ja restoran. Maabumissillale tasub minna ka neil, kes otseselt meresõiduga ei tegele. 7700 elanikuga linn on tuntud ka Soome esimese tuumaelektrijaama asupaigana. Umbes 15 km kaugusel linna südamest, Hästholmeni saarel asuva eletrijaamaga saavad tutvuda ka turistid.
Porvoo
Palju Loviisale iseloomulikku leidub ka teises rannikulinnas Porvoos. 44 000 elanikuga linn on idapoolse Uudenmaa piirkondlik keskus. Seetõttu kihab sel ka enam elu, ehitised on kaasaegsemad ja teenindus mitmekesisem.
1346 asutatud Porvoo (50 km Helsingist) on Soome vanimaid linnu. Selle vana kesklinn on tõeline linnaarhitektuuri pärl. Keskajast säilinud tänavavõrk, madalad väikesed ehitised, idüllilised hoovid Keskiajalta säilynyt asemakaava, matalat pikkutalot, idylliset pihamaat ja kitsad tänavad loovad kordumatu linnamiljöö. Vanimate ehitiste hulka kuuluvad jõeäärsed punased rannaaidad – keskaegne sadam, kuhu toodi muu hulgas soola, vürtse, metalle ja kolooniatest pärit kaupa. Vana Porvoo on tänapäeval kuulus oma putiikide poolest, kust võib leida unikaalseid kingitusi, suveniire ja käsitööesemeid.
Vana linna vanad muuseumid
Porvoos on mitmeid huvitavaid muuseume. Ajaloomuuseum vanas 1764. aastal ehitatud raekojas annab esindusliku pildi Porvoo linna ja ümbruse ajalugu ja kultuuri. Ekspositsiooni moodustab mööbli- ja riietusesemetest, sõiduvahenditest, lukkudest, hõbe-, tina-, klaas- ja portselanesemetest ning paljudest teistest linna 700 aastast ajalugu valgustavatest asjadest koosnev kollektsioon. Linnajoe linnanäitus ja multimeediaprogramm annavad ülevaate keskaegsest Porvoost.
Ajaloomuuseumi naabrusest leiate Edelfeldt- Vallgreni muuseumi, milles on tähelepanuväärne kogu linna silmapaistvate poegade - Albert Edelfeldti ja Ville Vallgreni – maalidest ja skulptuuridest. Põhiekspositsiooni kuulub ka Nils Schillmarki, Johan Knutsoni ja Ragnar Ekelundi töid.
Soome rahvusluuletaja ja hümni sõnade autor Johan Ludvig Runeberg oli pärit Porvoost. Tema kodus tegutseb Soome vanim majamuuseum, mis avati publikule juba 1882. aastal. Runeberg elas koos abikaasaga 1852– 1877 majas, mis on säilitatud algsel kujul koos Fredrika Runebergi poolt rajatud aiaga.
Porvoo Loodusmuuseum näitab loomi nende loomulikus keskkonnas. Pakutakse ka palju informatsiooni loomade eluviiside, looduskaitse ja väljasuremisohus liikide kohta. Eriti meeldib see lastele, kuid ka täiskasvanutel pole seal igav.
Just lastega reisijatele sobib eriti hästi külastus linna nuku- ja mänguasjamuuseumi. IXX ja XX sajandi mänguasjad meenutavad Pokemoni ja arvutimängu ajastul, et mängiti ka varem. Tõsi küll – mänguasjad nägid võrreldes tänapäevastega välja hoopis erisugused.
Autoga, laevaga või muuseumirongiga
Porvoosse saab Helsingist kõige kiiremini mööda maanteed isikliku autoga või bussiga. Reis kestab pool tundi ja paljud porvoolased käivad seetõttu tööl Helsingis. Varem oli teisiti. Helsingi ja Porvoo vahel on toiminud alates 1838- st aastast tihe aurulaevaliiklus. Selle tähtsust vähendas 19. sajandi lõpul Porvoost Keravalle rajatud raudtee. Rongiliiklus on tänapäeval peaaegu välja surnud. Mälestusena endistest aegadest sõidab suviti HelsinkiKerava- Porvoo liinil muuseum- rong. Regulaarselt liikuvaid laevu on liinile jäänud vaid kaks. Aurulaeva tüüpi J. L. Runeberg ja vesibuss King. Mõlemad pakuvad nii ühe otsa kui ka edasi- tagasi pileteid. Hinnad alates110/ 40 FIM.
Tuusula romantiline Rannamaantee
Umbes 30 km Helsingist põhja pool paiknev 30 000 elanikuga Tuusula on kolme asumi ühendus. Linna äri- ja teeninduskeskus on Hyrylä, kus elab üle poole tuusula asukatest. Tööstuspiirkond Jokela ja külameeleoludest kantud Kellokoski on mõlemad 4- 5 tuhandele inimesele peavarju pakkuvad eeslinnad. Viimaste vaatamisväärsusteks Ruuki piirkond, Itämere keskus ning vana mõis. Tuusulasse saab Helsingist autoga, linnalähirongiga või bussiga.
Tuusula huvitavamad turismiobjektid asuvad kuulsa Rannamaantee ääres. See on algselt olnud osa Helsingist põhja suunas kulgenud maanteest, mis Tuusula järve kohal jälgis rannajoont. Talumajapidamiste ja väikeste ehtistega palistatud tavaline külatee kujunes IXX sajandi teisel poolel Soome populaarseimaks suvilate rajamise rajooniks. Rannamaanteel said kokku rikkad ametimehed, kaupmehed ja soome kultuuri kuldajastu meistrid. Neid meelitasid piirkonna kaunid maastikud ja soov kogeda ehtsat maaelu. Selleks sobis Tuusula ideaalselt, ka teekond Helsingi ahvatlusteni ei jäänud üleliia kaugeks.
Kirjanik Juhani Aho koos kunstnikust abikaasa Venny Soldan- Brofeldtiga, maalikunstnikud Pekka Halonen ja Eero Järnefelt, luuletaja Eino Leino ja Juho Heikki Erkko ning helilooja Jean Sibelius on tuntuimad Rannamaantee äärde suvila ehitanud kultuuritegelastest.
Tee on tänapäevalgi populaarne turismiobjekt. See on säilinud endisel kujul ja tee ääres paiknevatesse suvilatesse pääseb uudistama iga turist. Rannamaantee pärlite hulka kuuluvad Sibeliuse kodu Ainola ning Halosenniemi – Pekka Haloneni palkidest kõnnumaa- ateljee. Kunstimuuseumina tegutsev ehitis on hoolikalt restaureeritud ja seal korraldatakse ka kontserte.
Rannamaantee tagasihoidlikem ehitis on maja, kus suri Aleksis Kivi. Kaasaegsete poolt unarusse jäetud, kuid hiljem rahvuskirjaniku staatusesse tõusnud Kivi veetis seal oma elu viimased kuud 1862. aastal. Majake meenutab aegu, mil Tuusula Rannamaanteele alles hakati ehitama hilisemaid kuulsaid suvilaid, mis omakorda andsid põhjuse kunstnikekoloonia tekkimisele.
Muud huvitavat Tuusulas
ÕhutõrjemuuseumisTuusula sõjaväeosa territooriumil asub ka rahvusvahelises mastaabis tähelepanuväärne ekspositsioon ajaloolistest õhutõrjerelvadest. Mykkylä loomafarmis saab tutvuda kõigi maal peetavate koduloomadega nendele omases talukeskkonnas. Täpne info kõigi Tuusula turismiobjektide, hotellide, restoranide ja konverentsikohtade kohta on koondatud Tuusulan Giidikeskusesse. Aadress: Krapi, Rantatie 2, 04310 Tuusula, tel (09) 87183465, fax (09) 2748 4210.
Lisainfo: Loviisa turismibüroo,
Tullisilta 5, 07920 Loviisa.
Tel (019) 555 234, fax (019) 532322.
Porvoo linna turismibüroo,
Rihkamakatu 4, 06100 Porvoo.
Tel (019) 580 145, fax (019) 582 721.
|
|
