 |
|
|
|
Muuseumides uued tuuled
|
Tennisepalee muuseumid – Kultuuride muuseum ja Linna kunstimuuseum – ei jäta publikut külmaks.
|
|
|
 aasegselt ja verbaalselt suhtlevad näitused ning asukoht mitmekesiseid võimalusi pakkuvas kultuurikeskuses Helsingi südalinnas, on toonud muuseumidesse palju uusi külastajaid. Tavaliselt kinost ja videomängudest huvituvad noored käivad nüüd meelsasti ka kunstinäitustel.
Tennisepalee muuseumide näitusetegevus baseerub täielikult vahetuvate ekspositsioonide süsteemil. See tagab külastajatele alati värske kunstielamuse. Aprilli alguses avatakse Kultuuride muuseumis kaks näitust, mille kõrval jääb avatuks ka soome- ugri keelt kõnelevate maride elust rääkiv “Volga kaldad”. Muuseumi ülakorrusel saab vaadata soomlasest seikleja ja uurimusmatkaja Gunnar Landtmani kogutud materjalidest koostatud “Imedemaad” ja selle elanikke tutvustavat näitust. Astudes 1910. aastal Paapua- Uus- Guinea saartel maale tundus Landtmanile, et oli saabunud tõelisse paradiisi. Oma üllatuseks puutus ta aga kokku inimsööjate ja mitmete teiste ootamatute üllatustega. Mahukas ekpositsioon esitleb suurel hulgal pärismaalaste eksootilisi esemeid ja tutvustab põhjalikult viimaste kannibalide eluviise.
Teine uutest näitustest eksponeerib linna- ja maastiilis vaipu Iraani erinevatest piirkondadest. Näha saab nii tavalisi villaseid vaipu kui ka täis siidist salongivaipu. Kõik ääretult hinnalised vaibad esindavad maailmakuulsat Iraani käsitööd. Vaibad on enamuses laenatud Teheranis paiknevatest erakogudest.
Elu Volga kallastel
Soome sugulaskeeli räägitakse lisaks Ungarile ja Eestile ka suurtel territooriumidel Venemaal. Rahvakildudena elavad soome- ugri kultuurid on näited sellest, et väikesed kultuurid võivad säilitada oma keele ja identiteedi ka elades suuriigi võimu all. Volga kaldaid peetakse traditsiooniliselt soome- ugri rahvaste hälliks. Sellesse piirkonda korraldati 19. sajandi lõpus arvukalt uurimisekspeditsioone.
Näitusel esitletakse põhjalikumalt marilaste küla Tshorain. Teiste seas on sel viibinud 1884. aasta kevadel soome kunstnik Agathon Reinholm, kes jäädvustas pliiatsi ja akvarellidega marilaste elu- olu. Lõputud naftaväljad ja nendega kaasnenud linnastumine ning arenev tööstus on põhjalikult muutnud marilaste elu. Sellegi poolest on külades säilinud vana kultuuri riismeid. Joonistuste, akvarellide ja fotode kõrval on näitusel võimalik tutvuda marilaste koduõue, elutoa interjööri, püha hiie ja värviküllaste rahvariietega. Esemed ja pildid annavad ülevaate maridega toimunud muutustest ja säilinud traditsioonidest.
Piilupart Donald ja pilkupüüdvad fotod
Ühendriikide fotograaf Andres Serrano (s. 1950) näitus meelitab publikut kogu aprilli jooksul. Serrano on üks 1980- 90te aastate kõmulisematest fotograafidest. Tema tööd on põhjustanud intensiivseid vastukajasid üle kogu maailma ja äratanud poleemikat rassismist, sõnavabadusest ja kunsti piiride ulatuvusest. Fotodel käsitletakse teemasid, millest ollakse harjutud vaikides mööda minema. Kodutus, vägivald, seksuaalsus, surm, religioon, võim ja allaheitlikus on Serranao meelisteemadeks. Tennisepalee ülakorrusel saab vaadata Serrano retrospektiivset väljapanekut 80- 90test aastatest.
Näituse sissepääsu juures ripub hoiatus: “Ekspositsiooni materjalid võivad külastajaid shokeerida”. Eksponaatidena toimivad primaarsete kehaeritiste: fekaalide, vere, sperma ja piima abstraktsed kombinatsioonid ja nende kaudu esitatud religioossed sümbolid. Hilisemad fotoseeriad koosnevad Ku Klux Klani teravatipulistes peakatetes liikmete, kirikutegelaste, kodutute ja atleetvõimlejate ning seksuaalsust käsitlevatest töödest. Räigeimad näitusel eksponeeritud tööd on valminud surnukuuris laipu pildistades. Näitus jätkab Helsingi linnamuuseumi poolt poliitilise- ja seksuaalsust käsitleva nüüdiskunsti sarja ning seostub ka XX sajandi fotograafe tutvustva näitustetsükliga.
12.4. avatakse alumisel korrusel kaks täiesti erinevat näitust. Pardilinna elu esitletakse nii lastele kui täiskasvanuile legendaarse joonistaja Carl Barksi tööde kaudu. Erakogudest pärinevate litograafiate ja lestjalgsetest maalitud õlimaalide kaudu saame aimu meistri tõelistset oskustest. Samal päeval alustatakse ka Sophie Callen road movie- tüüpi videoteose näitamist, mida toetab kahe Saksamaa ühendamise järgsetest muutustest sündinud fotonäitus.
Piletid muuseumidesse eraldi 25 FIM. Ühendpilet 40 FIM. Alla 18- aastased tasuta. Avatud: t- p 11- 20.30.
|
|
