 |
|
|
|
Muuseumides uued tuuled
|
Tennisepalee muuseumid � Kultuuride muuseum ja Linna kunstimuuseum � ei j�ta publikut k�lmaks.
|
|
|
 aasegselt ja verbaalselt suhtlevad n�itused ning asukoht mitmekesiseid v�imalusi pakkuvas kultuurikeskuses Helsingi s�dalinnas, on toonud muuseumidesse palju uusi k�lastajaid. Tavaliselt kinost ja videom�ngudest huvituvad noored k�ivad n��d meelsasti ka kunstin�itustel.
Tennisepalee muuseumide n�itusetegevus baseerub t�ielikult vahetuvate ekspositsioonide s�steemil. See tagab k�lastajatele alati v�rske kunstielamuse. Aprilli alguses avatakse Kultuuride muuseumis kaks n�itust, mille k�rval j��b avatuks ka soome- ugri keelt k�nelevate maride elust r��kiv �Volga kaldad�. Muuseumi �lakorrusel saab vaadata soomlasest seikleja ja uurimusmatkaja Gunnar Landtmani kogutud materjalidest koostatud �Imedemaad� ja selle elanikke tutvustavat n�itust. Astudes 1910. aastal Paapua- Uus- Guinea saartel maale tundus Landtmanile, et oli saabunud t�elisse paradiisi. Oma �llatuseks puutus ta aga kokku inims��jate ja mitmete teiste ootamatute �llatustega. Mahukas ekpositsioon esitleb suurel hulgal p�rismaalaste eksootilisi esemeid ja tutvustab p�hjalikult viimaste kannibalide eluviise.
Teine uutest n�itustest eksponeerib linna- ja maastiilis vaipu Iraani erinevatest piirkondadest. N�ha saab nii tavalisi villaseid vaipu kui ka t�is siidist salongivaipu. K�ik ��retult hinnalised vaibad esindavad maailmakuulsat Iraani k�sit��d. Vaibad on enamuses laenatud Teheranis paiknevatest erakogudest.
Elu Volga kallastel
Soome sugulaskeeli r��gitakse lisaks Ungarile ja Eestile ka suurtel territooriumidel Venemaal. Rahvakildudena elavad soome- ugri kultuurid on n�ited sellest, et v�ikesed kultuurid v�ivad s�ilitada oma keele ja identiteedi ka elades suuriigi v�imu all. Volga kaldaid peetakse traditsiooniliselt soome- ugri rahvaste h�lliks. Sellesse piirkonda korraldati 19. sajandi l�pus arvukalt uurimisekspeditsioone.
N�itusel esitletakse p�hjalikumalt marilaste k�la Tshorain. Teiste seas on sel viibinud 1884. aasta kevadel soome kunstnik Agathon Reinholm, kes j��dvustas pliiatsi ja akvarellidega marilaste elu- olu. L�putud naftav�ljad ja nendega kaasnenud linnastumine ning arenev t��stus on p�hjalikult muutnud marilaste elu. Sellegi poolest on k�lades s�ilinud vana kultuuri riismeid. Joonistuste, akvarellide ja fotode k�rval on n�itusel v�imalik tutvuda marilaste kodu�ue, elutoa interj��ri, p�ha hiie ja v�rvik�llaste rahvariietega. Esemed ja pildid annavad �levaate maridega toimunud muutustest ja s�ilinud traditsioonidest.
Piilupart Donald ja pilkup��dvad fotod
�hendriikide fotograaf Andres Serrano (s. 1950) n�itus meelitab publikut kogu aprilli jooksul. Serrano on �ks 1980- 90te aastate k�mulisematest fotograafidest. Tema t��d on p�hjustanud intensiivseid vastukajasid �le kogu maailma ja �ratanud poleemikat rassismist, s�navabadusest ja kunsti piiride ulatuvusest. Fotodel k�sitletakse teemasid, millest ollakse harjutud vaikides m��da minema. Kodutus, v�givald, seksuaalsus, surm, religioon, v�im ja allaheitlikus on Serranao meelisteemadeks. Tennisepalee �lakorrusel saab vaadata Serrano retrospektiivset v�ljapanekut 80- 90test aastatest.
N�ituse sissep��su juures ripub hoiatus: �Ekspositsiooni materjalid v�ivad k�lastajaid shokeerida�. Eksponaatidena toimivad primaarsete kehaeritiste: fekaalide, vere, sperma ja piima abstraktsed kombinatsioonid ja nende kaudu esitatud religioossed s�mbolid. Hilisemad fotoseeriad koosnevad Ku Klux Klani teravatipulistes peakatetes liikmete, kirikutegelaste, kodutute ja atleetv�imlejate ning seksuaalsust k�sitlevatest t��dest. R�igeimad n�itusel eksponeeritud t��d on valminud surnukuuris laipu pildistades. N�itus j�tkab Helsingi linnamuuseumi poolt poliitilise- ja seksuaalsust k�sitleva n��diskunsti sarja ning seostub ka XX sajandi fotograafe tutvustva n�itustets�kliga.
12.4. avatakse alumisel korrusel kaks t�iesti erinevat n�itust. Pardilinna elu esitletakse nii lastele kui t�iskasvanuile legendaarse joonistaja Carl Barksi t��de kaudu. Erakogudest p�rinevate litograafiate ja lestjalgsetest maalitud �limaalide kaudu saame aimu meistri t�elistset oskustest. Samal p�eval alustatakse ka Sophie Callen road movie- t��pi videoteose n�itamist, mida toetab kahe Saksamaa �hendamise j�rgsetest muutustest s�ndinud foton�itus.
Piletid muuseumidesse eraldi 25 FIM. �hendpilet 40 FIM. Alla 18- aastased tasuta. Avatud: t- p 11- 20.30.
|
|
