 |
|
|
|
Juhtkiri: Hull lehm
|
Viimaks on hullu lehma t�bi ka Soome j�udnud. P�hjaSoome talus veidralt k�itunud lehm osutus anal��side tulemusel BSE- positiivseks.
|
|
|
Hullu lehma t�bi ehk BSE avastati esmakordselt Briti saartel 1986. Epideemia haripunkt langes vahemikku 1990- 1995, mil aastaseks haigusjuhtumite arvuks kujunes 14 000- 37 000. Eelmisel aastal avastati Suurbritannias veidi �le 1400 juhuse. Enamuses EU maades on samuti avastatud juhuslikke haigestumisi. Taudi l�htepunkt on siiani selgusetu, kuid selle levik on ilmselgelt seotud tapamajade j��tmetega. Kahtlus on langenud ka teistele loomse p�ritoluga loomas��tadele. BSE v�ib p�hjustada inimesel Creutzfeldt- Jakobi haiguse derivatsioone. Suurbritannias on sellesse haigusesse haigestunud 113 inimest, Prantsusmaal 3 ja Iirimaal 1. BSE leviku t�kestamiseks on EU siseselt kavandatud olulised meetmed. 2001. aasta algusest alates on EU piirkonnas kontrollitud k�ik BSE riskigruppidesse kuuluvad veised.
EU teaduslik koordineerimiskomitee on anal��sinud BSE riske erinevates riikides. Raporti kohaselt kuulus Soome II kategooriasse (parim I, halvim IV), ehk maade hulka, kus BSE taudi ilmnemine on �ebat�en�oline, kuid siiski v�imalik�. Eesti ja Leedu kuuluvad aste madalamasse, ehk kolmandasse kategooriasse. Riskikategooria astme t�ttu ei ole EU n�udnud Soomelt v�ga rangeid testimisi. BSE teste on tehtud aastas 20- 30 tuhat k�ige enam t�en�oliste riskir�hmade loomadele. N��d, mil riigis on avastatud esimene haigusjuhtum mitmekordistub ka testide tihedus. Testimiste hinnaks kujuneb paratamatult umbes 10 miljonit eurot ehk umbes 60 miljonit marka.
Taudi leidmine Soomest on v�ga piinlik aastaid soome p�llumajanduse �leskiitmisega tegelenud ametnikele. Ka n��d p��takse inimesi veenda, et tegemist on pelgalt �ksikjuhtumiga, mis pole p�hjus eriliseks muretsemiseks. Reaktsioon ongi olnud suhteliselt rahulik ja veiseliha m��k pole katastroofiliselt langenud. Olukord v�ib siiski t�siselt muutuda, kui l�hiajal lisandub t�iendavaid haigusjuhtude avastamisi. Ka eksport ei kannata veel eriliselt, kuigi Eesti, L�ti ja Leedu teatasid otsekohe, et keelavad karja ja veiseliha sisseveo Soomest viieks aastaks. EU liikmesriigid ei saa aga sellist keeldu naabritele kehtestada teisiti kui vaid kollektiivse otsusega.
|
|
