 |
|
|
|
Juhtkiri: Hull lehm
|
Viimaks on hullu lehma tõbi ka Soome jõudnud. PõhjaSoome talus veidralt käitunud lehm osutus analüüside tulemusel BSE- positiivseks.
|
|
|
Hullu lehma tõbi ehk BSE avastati esmakordselt Briti saartel 1986. Epideemia haripunkt langes vahemikku 1990- 1995, mil aastaseks haigusjuhtumite arvuks kujunes 14 000- 37 000. Eelmisel aastal avastati Suurbritannias veidi üle 1400 juhuse. Enamuses EU maades on samuti avastatud juhuslikke haigestumisi. Taudi lähtepunkt on siiani selgusetu, kuid selle levik on ilmselgelt seotud tapamajade jäätmetega. Kahtlus on langenud ka teistele loomse päritoluga loomasöötadele. BSE võib põhjustada inimesel Creutzfeldt- Jakobi haiguse derivatsioone. Suurbritannias on sellesse haigusesse haigestunud 113 inimest, Prantsusmaal 3 ja Iirimaal 1. BSE leviku tõkestamiseks on EU siseselt kavandatud olulised meetmed. 2001. aasta algusest alates on EU piirkonnas kontrollitud kõik BSE riskigruppidesse kuuluvad veised.
EU teaduslik koordineerimiskomitee on analüüsinud BSE riske erinevates riikides. Raporti kohaselt kuulus Soome II kategooriasse (parim I, halvim IV), ehk maade hulka, kus BSE taudi ilmnemine on “ebatõenäoline, kuid siiski võimalik”. Eesti ja Leedu kuuluvad aste madalamasse, ehk kolmandasse kategooriasse. Riskikategooria astme tõttu ei ole EU nõudnud Soomelt väga rangeid testimisi. BSE teste on tehtud aastas 20- 30 tuhat kõige enam tõenäoliste riskirühmade loomadele. Nüüd, mil riigis on avastatud esimene haigusjuhtum mitmekordistub ka testide tihedus. Testimiste hinnaks kujuneb paratamatult umbes 10 miljonit eurot ehk umbes 60 miljonit marka.
Taudi leidmine Soomest on väga piinlik aastaid soome põllumajanduse üleskiitmisega tegelenud ametnikele. Ka nüüd püütakse inimesi veenda, et tegemist on pelgalt üksikjuhtumiga, mis pole põhjus eriliseks muretsemiseks. Reaktsioon ongi olnud suhteliselt rahulik ja veiseliha müük pole katastroofiliselt langenud. Olukord võib siiski tõsiselt muutuda, kui lähiajal lisandub täiendavaid haigusjuhtude avastamisi. Ka eksport ei kannata veel eriliselt, kuigi Eesti, Läti ja Leedu teatasid otsekohe, et keelavad karja ja veiseliha sisseveo Soomest viieks aastaks. EU liikmesriigid ei saa aga sellist keeldu naabritele kehtestada teisiti kui vaid kollektiivse otsusega.
|
|
