 |
|
|
|
Talvise tuuriga muuseumi
|
Muuseumide v�rk on v�rreldes elanikkonna suhtelise tihedusega kogu maailma tihedaim � �ks muuseum keskmiselt 5000 elaniku kohta.
| Tarbekunstimuuseum eksponeerib oma p�sin�itusel soome tarbekunsti olulisemaid tooteid. |
| Bjurb�le meteoriidi kipskoopia Ehituskunsti muuseumis. |
|
|
|
Muuseumid on olulised turismiobjekid ja nende poolt pakutavate teenuste parandamine p�lvib aasta aastalt �ha enam t�helepanu. Piiri�letusuuringute kohaselt on v�hemalt 60% v�lismaalastest riigis viibimise ajal plaanis k�lastada ka muuseume.
Suur osa muuseumidest on v�ikesed, oma statsionaarseid kollektsioone eksponeerivad kunsti-, koduloo- v�i linnamuuseumid. Suurimad ja populaarseimad muuseumid asuvad aga suurtes linnades. Mitmed oma valdkonna rahvusmuuseumid asuvad Helsingis. Lahtioleku ajad erinevad muuseumiti, samuti erinevad talvised ja suvised lahtioleku ajad. Turistidel on kasulik meeles pidada, et tavaliselt on Soomes muuseumid suletud esmasp�eviti.
J�tkus�da muuseumiseinte vahel
S�jamuuseumi korraldatud n�itus J�tkus�da � Soome s�jas 1941� 1945 esitleb 60 aastat tagasi alanud j�tkus�da alates taustainfost kuni tagaj�rgedeni. V�ljapanek r��gib Soome v�itlusest ja omariikluse s�ilitamisest Teise Maailmas�ja keerises. Fotode, autentsete esemete, makettide, ja naturaalsuuruses rekonstruktsioonide k�rval pakub S�jaarhiiv vaatamiseks tolle ajastu dokumente. J�tkus�ja s�ndmustest v�ib osa saada ka n�itust t�iendava multimeedias�steemi abil. Mitmetesse kohtadesse paigutatud animatsioonkaartide abil saab ettekujutuse s�ja erinevatest etappidest. Multimeedia sisaldab ka ohtralt s�jaaegset filmimaterjali. Ehtsa s�duri elu- oluga saab tutvuda reaalsuurusele vastavalt ehitatud kuulipildujapesa abil.
J�tkus�da haaras kaasa kogu soome rahva. �Kodurindel� j�id rahuaja tegemised unarusse, sest tagalas keskenduti suures osas s�jav�ljal v�itlevate kaasmaalaste abistamisele. Ka rindejoone tagune v�itlus on p�lvinud n�ituse koostajate t�helepanu.
Maailman�itused l�bi ehituskunsti prisma
Alates 19. sajandi keskelt esitlesid suured maailman�itused toonase kaasaja uusi leiutusi ja osalevate maade rahvuslikke erijooni. Autonoomse territooriumina Venemaa koosseisu kuulunud Soome sai Pariisi 1900. aasta maailman�itusel p�stitada oma paviljoni. Poliitiliselt pingeline aeg lisas projektile veelgi v��rtust. Teisest k�ljest elati l�bi ka kultuurilist t�usuaega. Pariisis �ritas Soome ennast esitleda iseseisva rahvusriigina, kellel on iseseisev ning eluj�uline kultuur ja keel. Ehituskunsti muuseumis avatud n�itus Pariisi paviljon 1900 pakub vaadata �le saja aasta vanuseid kunstiteoseid, m��bli- ja tarbeesemeid. V�ljapanekust leiab ka kunagise paviljoni t�mbenumbriks olnud Bjurb�le meteoriidi kipskoopia.
Soome paviljoni ehituslik lahendus p�lvis n�ituse ajal ohtralt t�helepanu. Selle kavandas noorte arhitektide r�hm, mille moodustasid Gesellius, Lindgren ja Saarinen. Ehituses katsetati mitmeid kaasaegseid arhitektuurseid ideid, mis hiljem m�jutasid oluliselt Soome 20. sajandi arhitektuuri. Soome juugendis �hinesid rahvuslikud jooned tol ajal j�udu koguvate rahvusvaheliste suundadega. Noortele arhitektidele t�hendas maailman�itus t��ettepanekuid, millest sai juba valida huvipakkuvamaid v�imalusi. Osa viljaka kolmiku projekteeritud juugendhoonetest on n�itusel eksponeeritud jooniste ja fotodena.
Soome maailman�ituste paviljone on l�bi aegade projekteerinud andekad noored arhitektid. N�ituse ajal saab muuseumis tutvuda j�rgmiste makettidega: Erik Bryggman: Antwerpen 1930, Aarne Hyt�nen ja Risto- Veikko Luukkonen: Bryssel 1935, Reima Pietil�: Bryssel 1958, MONARKryhm�: Sevilla 1992 sek� Sarlotta Narjus ja Antti- Matti Siikala: Hannover 2000. Samuti ka Peter MacKeithi rekonstrueeritud joonised Alvar Aalto paviljonidest Pariisi 1937 ja New Yorki 1939 maailman�itustelt.
Tarbekunst
Tarbekunstimuuseum eksponeerib oma p�sin�itusel soome tarbekunsti olulisemaid tooteid. Mitmekesises ekspositsioonis t�useb eriti reljeefselt esile soome mainekas klaasikunst. Igap�evased tarbeesemed annavad pildi selle ala arengust viimase saja aasta v�ltel. Muuseumi vitriinides paiknevad lapsep�lvest tuttavad kodused tarbeesemed n�itavad, et ka lihtsaima toote taga peitub pikk t��protsesside ahel, mille alguseks on kunstnik- kujundaja. Keldrikorrusel asuvas t��kojas tutvustatakse maailmakuulsate Fiskarsi k��ride ja ka mitmete teiste t��riistade valmistamisprotsesse. P�siekspositsiooni toetavad erinevatele tarbekunsti valdkondadele p�hendatud teeman�itused, mille kogumaht h�lmab 2/ 3 muuseumi n�itusepinnast.
P�hjanaba pakane ja Aafrika kuumus sama katuse all Kultuuride muuseumis Helsingi Tennisepalees on kuni 30. m�rtsini avatud n�itus ULTIMA THULE � P�hja- alade uurimisretked. Hiinasse viiva p�hjapoolse meretee avastamine ja p�hjapooluse avastamise iha sundisid inimesi korraldama eluohtlikke uurimisretki ja ekspeditsioone. N�itus on kokku kogutud mitmetest muuseumidest. Muuhulgas eksponeeritakse ka August Andre �hupalli ��rner� korvi ning Venemaalt p�rit maailma esimest p�hjanabale rajatud triivivat uurimisjaama. Vaatamiseks on v�lja pandud rohkesti ekspeditsioonide varustust viimasest kahest aastatuhandest. Arktika rahvaste esemete kaudu saab pildi keskkonnast, millega seiklejatel tuli oma retkedel kokku puutuda. Piirkonna loomariiki esindavad ka eloti ja merilehma skeletid.
T�iesti teiselaadsesse keskkonda viib vaataja aga Kultuurimuuseumis 15. jaanuaril avatav n�itus Viis Aafrikat. Kaasaegseid aafrika traditsioone tutvustav n�itus on Helsingi �likooli ja Aafrika- uurimise seltsi mitmek�lgse koost�� tulemus. N�ituse naelaks saab olema viie erineva kaasaegse aafrika kultuuri s�ilimise ja muutumise kajastamine.
Heureka viib Himaalaja tippudele
Soome teaduskeskus Heureka on �ks Soome aastaringselt populaarsetest turismiobjektidest. Aasta alguses vahetub rohket vaatajahuvi p�lvinud dinosauruste n�itus uue ekspositsiooniga Future Body � Inimese kehaliikmed. Heureka n�itab Verne- teatris vahvat superfilmi Everest. Vaatajatele luuakse laia panoraamekraani abil illusioon maailma k�rgeima m�e vallutamisest. Kohati saab kogeda peadp��ritavat elamust vaadates allolevale �maailma katuselt�. Mount Everest vallutatakse sama marsruuti m��da, mida kasutasid esimesena m�e tippu j�udnud Sir Edmund Hillary ja tema kohalik serpast abiline Tenzing Norgay. Sel korral on teejuhiks m�e esmavallutaja poeg Jamling Tenzing Norgay.
Pardid Turus ja H�meenlinnas
Kaj Stenvall on �ks meie ajastu populaarsematest soome kunstnikest. Tema �ravahetamiseni Piilupart Donaldit meenutava kangelase tegevust k�sitlevad teosed on �lipopulaarsed. Pole ime, et pardipildid kajastavad inimese elu paremini kui tuhanded s�nad. Kunstis nii harva esinev huumor on Stenvalli menu peap�hjuseks. W�in� Aaltose muuseumis Turus on 3. veebruarini avatud n�itus Vastu Taevast, mille raames on eksponeeritud sadakond Stenvalli maali. Turust viiakse n�itus H�meenlinna kunstimuuseumi, kus see j��b avatuks kaheks kuuks.
Helsingi turismib�roost saab tasuta kaasa kasuliku bro ��ri, mis annab infot k�ikide linnas tegutsevate muuseumide kohta. Samast kohast saab osta ka Helsinki- korti, mis tagab sissep��su peaaegu k�igisse linnas asuvatesse muuseumidesse. Muuseumiliidu poolt �llitatud tr�kiseid kogu Soome muuseumide kohta saab hankida enamikust muuseumidest.
SOOME EHITUSKUNSTI MUUSEUM: Kasarmikatu 24, 00130 Helsinki. Tel. 85675100, fax 85675101.
TARBEKUNSTIMUUSEUM: Korkeavuorenkatu 23, 00130 Helsinki. Tel (09) 622 0540.
KULTUURIDE MUUSEUM: Etel�inen Salomonkatu 15, Helsinki. Tel. (09) 4050 9806, fax. (09) 4050 9821
TEADUSKESKUS HEUREKA: Tiedepuisto 1, Tikkurila, Vantaa. Tel (09) 85799, fax (09) 873 4142.
S�JAMUUSEUM: Liisankatu 1
|
|
