 |
|
|
|
Talvise tuuriga muuseumi
|
Muuseumide võrk on võrreldes elanikkonna suhtelise tihedusega kogu maailma tihedaim – üks muuseum keskmiselt 5000 elaniku kohta.
| Tarbekunstimuuseum eksponeerib oma püsinäitusel soome tarbekunsti olulisemaid tooteid. |
| Bjurböle meteoriidi kipskoopia Ehituskunsti muuseumis. |
|
|
|
Muuseumid on olulised turismiobjekid ja nende poolt pakutavate teenuste parandamine pälvib aasta aastalt üha enam tähelepanu. Piiriületusuuringute kohaselt on vähemalt 60% välismaalastest riigis viibimise ajal plaanis külastada ka muuseume.
Suur osa muuseumidest on väikesed, oma statsionaarseid kollektsioone eksponeerivad kunsti-, koduloo- või linnamuuseumid. Suurimad ja populaarseimad muuseumid asuvad aga suurtes linnades. Mitmed oma valdkonna rahvusmuuseumid asuvad Helsingis. Lahtioleku ajad erinevad muuseumiti, samuti erinevad talvised ja suvised lahtioleku ajad. Turistidel on kasulik meeles pidada, et tavaliselt on Soomes muuseumid suletud esmaspäeviti.
Jätkusõda muuseumiseinte vahel
Sõjamuuseumi korraldatud näitus Jätkusõda – Soome sõjas 1941– 1945 esitleb 60 aastat tagasi alanud jätkusõda alates taustainfost kuni tagajärgedeni. Väljapanek räägib Soome võitlusest ja omariikluse säilitamisest Teise Maailmasõja keerises. Fotode, autentsete esemete, makettide, ja naturaalsuuruses rekonstruktsioonide kõrval pakub Sõjaarhiiv vaatamiseks tolle ajastu dokumente. Jätkusõja sündmustest võib osa saada ka näitust täiendava multimeediasüsteemi abil. Mitmetesse kohtadesse paigutatud animatsioonkaartide abil saab ettekujutuse sõja erinevatest etappidest. Multimeedia sisaldab ka ohtralt sõjaaegset filmimaterjali. Ehtsa sõduri elu- oluga saab tutvuda reaalsuurusele vastavalt ehitatud kuulipildujapesa abil.
Jätkusõda haaras kaasa kogu soome rahva. “Kodurindel” jäid rahuaja tegemised unarusse, sest tagalas keskenduti suures osas sõjaväljal võitlevate kaasmaalaste abistamisele. Ka rindejoone tagune võitlus on pälvinud näituse koostajate tähelepanu.
Maailmanäitused läbi ehituskunsti prisma
Alates 19. sajandi keskelt esitlesid suured maailmanäitused toonase kaasaja uusi leiutusi ja osalevate maade rahvuslikke erijooni. Autonoomse territooriumina Venemaa koosseisu kuulunud Soome sai Pariisi 1900. aasta maailmanäitusel püstitada oma paviljoni. Poliitiliselt pingeline aeg lisas projektile veelgi väärtust. Teisest küljest elati läbi ka kultuurilist tõusuaega. Pariisis üritas Soome ennast esitleda iseseisva rahvusriigina, kellel on iseseisev ning elujõuline kultuur ja keel. Ehituskunsti muuseumis avatud näitus Pariisi paviljon 1900 pakub vaadata üle saja aasta vanuseid kunstiteoseid, mööbli- ja tarbeesemeid. Väljapanekust leiab ka kunagise paviljoni tõmbenumbriks olnud Bjurböle meteoriidi kipskoopia.
Soome paviljoni ehituslik lahendus pälvis näituse ajal ohtralt tähelepanu. Selle kavandas noorte arhitektide rühm, mille moodustasid Gesellius, Lindgren ja Saarinen. Ehituses katsetati mitmeid kaasaegseid arhitektuurseid ideid, mis hiljem mõjutasid oluliselt Soome 20. sajandi arhitektuuri. Soome juugendis ühinesid rahvuslikud jooned tol ajal jõudu koguvate rahvusvaheliste suundadega. Noortele arhitektidele tähendas maailmanäitus tööettepanekuid, millest sai juba valida huvipakkuvamaid võimalusi. Osa viljaka kolmiku projekteeritud juugendhoonetest on näitusel eksponeeritud jooniste ja fotodena.
Soome maailmanäituste paviljone on läbi aegade projekteerinud andekad noored arhitektid. Näituse ajal saab muuseumis tutvuda järgmiste makettidega: Erik Bryggman: Antwerpen 1930, Aarne Hytönen ja Risto- Veikko Luukkonen: Bryssel 1935, Reima Pietilä: Bryssel 1958, MONARKryhmä: Sevilla 1992 sekä Sarlotta Narjus ja Antti- Matti Siikala: Hannover 2000. Samuti ka Peter MacKeithi rekonstrueeritud joonised Alvar Aalto paviljonidest Pariisi 1937 ja New Yorki 1939 maailmanäitustelt.
Tarbekunst
Tarbekunstimuuseum eksponeerib oma püsinäitusel soome tarbekunsti olulisemaid tooteid. Mitmekesises ekspositsioonis tõuseb eriti reljeefselt esile soome mainekas klaasikunst. Igapäevased tarbeesemed annavad pildi selle ala arengust viimase saja aasta vältel. Muuseumi vitriinides paiknevad lapsepõlvest tuttavad kodused tarbeesemed näitavad, et ka lihtsaima toote taga peitub pikk tööprotsesside ahel, mille alguseks on kunstnik- kujundaja. Keldrikorrusel asuvas töökojas tutvustatakse maailmakuulsate Fiskarsi kääride ja ka mitmete teiste tööriistade valmistamisprotsesse. Püsiekspositsiooni toetavad erinevatele tarbekunsti valdkondadele pühendatud teemanäitused, mille kogumaht hõlmab 2/ 3 muuseumi näitusepinnast.
Põhjanaba pakane ja Aafrika kuumus sama katuse all Kultuuride muuseumis Helsingi Tennisepalees on kuni 30. märtsini avatud näitus ULTIMA THULE – Põhja- alade uurimisretked. Hiinasse viiva põhjapoolse meretee avastamine ja põhjapooluse avastamise iha sundisid inimesi korraldama eluohtlikke uurimisretki ja ekspeditsioone. Näitus on kokku kogutud mitmetest muuseumidest. Muuhulgas eksponeeritakse ka August Andre õhupalli “Örner” korvi ning Venemaalt pärit maailma esimest põhjanabale rajatud triivivat uurimisjaama. Vaatamiseks on välja pandud rohkesti ekspeditsioonide varustust viimasest kahest aastatuhandest. Arktika rahvaste esemete kaudu saab pildi keskkonnast, millega seiklejatel tuli oma retkedel kokku puutuda. Piirkonna loomariiki esindavad ka eloti ja merilehma skeletid.
Täiesti teiselaadsesse keskkonda viib vaataja aga Kultuurimuuseumis 15. jaanuaril avatav näitus Viis Aafrikat. Kaasaegseid aafrika traditsioone tutvustav näitus on Helsingi ülikooli ja Aafrika- uurimise seltsi mitmekülgse koostöö tulemus. Näituse naelaks saab olema viie erineva kaasaegse aafrika kultuuri säilimise ja muutumise kajastamine.
Heureka viib Himaalaja tippudele
Soome teaduskeskus Heureka on üks Soome aastaringselt populaarsetest turismiobjektidest. Aasta alguses vahetub rohket vaatajahuvi pälvinud dinosauruste näitus uue ekspositsiooniga Future Body – Inimese kehaliikmed. Heureka näitab Verne- teatris vahvat superfilmi Everest. Vaatajatele luuakse laia panoraamekraani abil illusioon maailma kõrgeima mäe vallutamisest. Kohati saab kogeda peadpööritavat elamust vaadates allolevale “maailma katuselt”. Mount Everest vallutatakse sama marsruuti mööda, mida kasutasid esimesena mäe tippu jõudnud Sir Edmund Hillary ja tema kohalik serpast abiline Tenzing Norgay. Sel korral on teejuhiks mäe esmavallutaja poeg Jamling Tenzing Norgay.
Pardid Turus ja Hämeenlinnas
Kaj Stenvall on üks meie ajastu populaarsematest soome kunstnikest. Tema äravahetamiseni Piilupart Donaldit meenutava kangelase tegevust käsitlevad teosed on ülipopulaarsed. Pole ime, et pardipildid kajastavad inimese elu paremini kui tuhanded sõnad. Kunstis nii harva esinev huumor on Stenvalli menu peapõhjuseks. Wäinö Aaltose muuseumis Turus on 3. veebruarini avatud näitus Vastu Taevast, mille raames on eksponeeritud sadakond Stenvalli maali. Turust viiakse näitus Hämeenlinna kunstimuuseumi, kus see jääb avatuks kaheks kuuks.
Helsingi turismibüroost saab tasuta kaasa kasuliku bro üüri, mis annab infot kõikide linnas tegutsevate muuseumide kohta. Samast kohast saab osta ka Helsinki- korti, mis tagab sissepääsu peaaegu kõigisse linnas asuvatesse muuseumidesse. Muuseumiliidu poolt üllitatud trükiseid kogu Soome muuseumide kohta saab hankida enamikust muuseumidest.
SOOME EHITUSKUNSTI MUUSEUM: Kasarmikatu 24, 00130 Helsinki. Tel. 85675100, fax 85675101.
TARBEKUNSTIMUUSEUM: Korkeavuorenkatu 23, 00130 Helsinki. Tel (09) 622 0540.
KULTUURIDE MUUSEUM: Eteläinen Salomonkatu 15, Helsinki. Tel. (09) 4050 9806, fax. (09) 4050 9821
TEADUSKESKUS HEUREKA: Tiedepuisto 1, Tikkurila, Vantaa. Tel (09) 85799, fax (09) 873 4142.
SÕJAMUUSEUM: Liisankatu 1
|
|
