Kultuurilinn Helsingi 2001?
				Helsingi aasta Euroopa kultuurilinnana on l�ppemas. Kuidas toimub naasmine argiellu ja millised on tulemused?
						elsingi kultuurilinna aasta 2000 l�ppes �nnestumise t�he all. Totaalseid eba�nnestumisi ei juhtunud, eelarve l�hki ei l�inud ja publikuarvud said oodatuist suuremad. Uurimuste kohaselt muutus inimeste suhtumine kogu projekti aasta v�ltel kogu aeg paremaks. Suurimad �ritused nagu ooper Paavo Nurmist ja Kunstipargid �nnestusid v�ga h�sti. �ritusi k�lastas kokku umbes 5 miljonit inimest. Kultuurilinna projekt sisaldas kokku �le 400 erineva �rituse. Osa neist olid eksperimentaalsed projektid, mis said v�imalikuks vaid t�nu sihtasutuse toetusele, osa aga traditsioonidega institutsioonide korraldatud �ritused, mis oleksid leidnud teostuse nii v�i teisiti. Kujutava kunsti osas j�id meelde Malevitsh, Blake, Ugrikulture ja Haring. Tantsu- ja laulupeod Helsingis oli suur kordaminek, mis j�tkub kindlasti ka tulevikus. Aasta imetlusv��rseim projekt oli aga kahtlemata t�issaalidele esinenud prantsuse moderne tsirkus Cercle Invisible. Populaarne grupp saabub Helsingisse k�lalisetendustele j�lle uue aasta alguses. Olulisim silmaga n�htav m�lestus j��b T��l�nlahe rannale, kuhu rajatakse ka uuel aastal tellimust��dest koosnev Taidepuutarha (Kunstipark). Linnapildist ei kao ka 10FIM eest laenutatavad City- jalgrattad. Taas argiellu Kultuurilinnaks valituna tuleb sellega arvestada. Piduaasta poolt kaasa toodud paark�mmend lisa�ritust p�evas ei paista tegelikult Helsingi suuruses linnas eriliselt silma. Osa niigi toimuvatest �ritustest sai k�lge kultuurilinna kaubam�rgi, mis h�lbustas publikul �rituste virr- varris orienteerumist. Hea reklaam ja koost�� tagasid publikut ka paljudele sellistele �ritustele, mis muidu oleks p�lvinud vaid kitsa asjassep�hendunute huvi. Mitmekesine kultuuriprogramm j�tkub Helsingis vaatamata kultuuriaasta l�ppemisele. Itaalia renessanssi ja baroki meistrid Osa aasta 2000 n�itustest kanduvad jaanuarisse. �ks huvitavamatest on Amos Andersoni kunstimuuseumis avatud R��muaastate kunst paavstide Roomast 1500- 1750. Iga 25 aasta tagant t�histatav paavstide pidulik aasta on XIV sajandist alates toonud Rooma hulgaliselt palver�ndureid. Neil pidulikel aastatel on olnud suur m�ju ka Rooma kunstielule. Ekspositsiooni keskse osa moodustavad Vatikanile aastatel 1500- 1750 valmistatud kunstiteosed. N�itusel saab vaadata mitmeid itaalia renessanssi ja baroki meistriteoseid.
				Messid Soomes Soomes korraldatakse igal aastal sadu messe. Nende hulka mahub kitsale asjatundjate ringile korraldatud erialaseid messe aga ka laiadele publikuhulkadele m�eldud rahva�ritusi. Uusimate uudistega ja tulevikuvisioonidega saab ikka messidel tutvuda.
				E-mail: guidetoimetus@hotmail.com | Meediakaart Copyright � 1999-2000 The Baltic Guide. All rights reserved.

[Esikaas] [Juhtkiri] [Artiklid] [Mis-Kus-Millal]