Kultuurilinn Helsingi 2001?
				Helsingi aasta Euroopa kultuurilinnana on lõppemas. Kuidas toimub naasmine argiellu ja millised on tulemused?
						elsingi kultuurilinna aasta 2000 lõppes õnnestumise tähe all. Totaalseid ebaõnnestumisi ei juhtunud, eelarve lõhki ei läinud ja publikuarvud said oodatuist suuremad. Uurimuste kohaselt muutus inimeste suhtumine kogu projekti aasta vältel kogu aeg paremaks. Suurimad üritused nagu ooper Paavo Nurmist ja Kunstipargid õnnestusid väga hästi. Üritusi külastas kokku umbes 5 miljonit inimest. Kultuurilinna projekt sisaldas kokku üle 400 erineva ürituse. Osa neist olid eksperimentaalsed projektid, mis said võimalikuks vaid tänu sihtasutuse toetusele, osa aga traditsioonidega institutsioonide korraldatud üritused, mis oleksid leidnud teostuse nii või teisiti. Kujutava kunsti osas jäid meelde Malevitsh, Blake, Ugrikulture ja Haring. Tantsu- ja laulupeod Helsingis oli suur kordaminek, mis jätkub kindlasti ka tulevikus. Aasta imetlusväärseim projekt oli aga kahtlemata täissaalidele esinenud prantsuse moderne tsirkus Cercle Invisible. Populaarne grupp saabub Helsingisse külalisetendustele jälle uue aasta alguses. Olulisim silmaga nähtav mälestus jääb Töölönlahe rannale, kuhu rajatakse ka uuel aastal tellimustöödest koosnev Taidepuutarha (Kunstipark). Linnapildist ei kao ka 10FIM eest laenutatavad City- jalgrattad. Taas argiellu Kultuurilinnaks valituna tuleb sellega arvestada. Piduaasta poolt kaasa toodud paarkümmend lisaüritust päevas ei paista tegelikult Helsingi suuruses linnas eriliselt silma. Osa niigi toimuvatest üritustest sai külge kultuurilinna kaubamärgi, mis hõlbustas publikul ürituste virr- varris orienteerumist. Hea reklaam ja koostöö tagasid publikut ka paljudele sellistele üritustele, mis muidu oleks pälvinud vaid kitsa asjassepühendunute huvi. Mitmekesine kultuuriprogramm jätkub Helsingis vaatamata kultuuriaasta lõppemisele. Itaalia renessanssi ja baroki meistrid Osa aasta 2000 näitustest kanduvad jaanuarisse. Üks huvitavamatest on Amos Andersoni kunstimuuseumis avatud Rõõmuaastate kunst paavstide Roomast 1500- 1750. Iga 25 aasta tagant tähistatav paavstide pidulik aasta on XIV sajandist alates toonud Rooma hulgaliselt palverändureid. Neil pidulikel aastatel on olnud suur mõju ka Rooma kunstielule. Ekspositsiooni keskse osa moodustavad Vatikanile aastatel 1500- 1750 valmistatud kunstiteosed. Näitusel saab vaadata mitmeid itaalia renessanssi ja baroki meistriteoseid.
				Messid Soomes Soomes korraldatakse igal aastal sadu messe. Nende hulka mahub kitsale asjatundjate ringile korraldatud erialaseid messe aga ka laiadele publikuhulkadele mõeldud rahvaüritusi. Uusimate uudistega ja tulevikuvisioonidega saab ikka messidel tutvuda.
				E-mail: guidetoimetus@hotmail.com | Meediakaart Copyright © 1999-2000 The Baltic Guide. All rights reserved.

[Esikaas] [Juhtkiri] [Artiklid] [Mis-Kus-Millal]