

|
 |
esside korraldamisest on saanud iseseisev ettev�tluse haru. Soome vanim sel alal tegutsev ettev�te on Suomen Messut, mis osales juba 1920. a. Helsingi esimeste messide korraldamisel. Toona Johannese kiriku platsil korraldatud �ritusel osales �le 120 000 inimese, kes said tutvuda v�rskelt iseseisvunud maa majanduselu uudistega.
Messikeskus
Soome Messide esimesed oma ruumid valmisid Helsingis T��l�s 1935. aastal. Mannerheimi t�naval asuv Messuhalli (praegune Kisahalli) oli valmides P�hjamaade suurim. �rituste maastaapide pideva suurenemise t�ttu j�id ruumid 70tel aastatel kitsaks. 1975. aastal koliti praegusesse Messikeskusesse Ida- Pasilas.
Messikeskus on 25 aasta v�ltel laienenud rahvusvahelistele normidele vastavaks messi- koosoleku- ja kongressikeskuseks. Viimaste uuenduste hulka kuuluvad peasissek�igu laiendamine, Talveaed, Holyday- Inn hotell ja aastal 2001 valmivad uued hallid. Praeguses messikeskuses on 57 000 m 2 p�randapinda, millest n�itustepind moodustab 18 500 m 2 . Messikeskuses k�ib aastas umbkaudu miljon k�lastajat.
Messikeskusesse viib rong Helsingi kesklinnast viie minutiga. K�ik raudteejaamast v�ljuvad rongid peatuvad Pasilas. Messikeskus asub Pasila raudteejaamast paarisaja meetri kaugusel.
Lennujaamast j�uab autoga kohale 15 minutiga, sadamaist v�ljuvad mugavad bussid ja trammid. Trammid 7a ja 7b peatuvad Messuaukio peatuses, mis on ka linnaliinibussi number 17 l�pp peatus. Messikeskuse parklas on kohti 4000- le autole.
Turism, mood, veinid, autod jne.
Algava aasta esimene suurem �ritus Ida- Pasilas on 18. � 21. jaanuaril korraldatav turismimess, mis annab v�imaluse tutvuda selle valdkonna uudistega kohe aasta alguses. Kohal saavad olema paljude v�lismaiste k�rval peaaegu k�ik Soome turismiettev�tted, resikorraldajad, reisib�rood, transpordifirmad, hotelliketid, majutus- ja toitlustusteenuste pakkujad ning palju muid turismialal tregutsevaid ettev�tteid.
Eelmisel aastal k�lastas seda �ritust �le 70 000 inimese. Osav�tjaid oli umbes 1800. Uuel aastal loodetakse m�lema arvu suurenemist. Ka Baltic Guide osaleb sellel messil.
Teine t�hts�ndmus on 27. � 29. jaanuaril toimuv rahvusvaheline moemess. Varem vaid professionaalidele m�eldud ja tulevikumoele keskendunud mess on n��d avatud k�igile k�lastajatele. Soome t��� ja koolitusv�imalustest huvitunule v�ib soovitada 1.- 2. veebruaril toimuvat Next Step 2001 messi.
2.- 4. veebruaril toimuv MP 2001 pakub vaadata mootorrattaid ja varustust rolleritest kuni Harley Davidson�ini. Motohuviliste k�rval kannatamatult suve ootavate paadis�idu harrastajate r��muks on juba mitmetel talvedel korraldatud Helsingis rahvusvahelisi vees�idukite messe. Selle valdkonna uudistega saab tutvuda 9.- 18. veebruaril toimuval messil Vene 01. Selle aasta algul toimunud analoogilist �ritust k�lastas �le 80 000 inimese. 350 messil osalejat t�id n�itusele �le 450 vees�iduki. �le 10 meetriseid luksusjahte, aga ka v�iksemaid l�bus�iduning kalapaate pannakse messil v�lja sama palju, kui eelmisel korral.
10. m�rtsil on Messikeskuses Veini S�bra P�ev. Siis avatakse ViiniExpo uksed k�igile huvilistele. M�rtsi l�pus ja aprilli alguses esitlevad algava suve hobitrende Sportexpo, Golfeexpo ja Fillariexpo. Aiandusele ja vaba aja veetmisele on p�hendatud 5.- 8. aprillil �heaegselt toimuvad messid OmaM�kki ja Kev�tpuutarha 2001. Ameerika autode austajate jaoks algab kevad 13.- 16. aprillil toimuva American Car Show�ga.
Soome Messide s�ndmusterikka kevade l�petab alla k�mneaastastele ja nende vanematele orienteeritud, 11.- 13. mail toimuv mess Lapsi 2001.
Helsingin Messut Oy Wanha Satama
1985. aastal asutatud Helsingin Messut Oy on Soome suuruselt teine messide korraldaja. Firma haldab Katajanoka n�ituse- seminariruumideks renoveeritud �le saja aasta vanuseid aitasid.
Wanha Satama�s on aastas umbes 120 erinevat �ritust, millest vaid pooled kasutavad keskuse kogu v�imaluste kapatsiteeti. Lisaks neile korraldatakse Wanha Satamas erinevaid seminare, koosolekuid ja pidustusi. Aastas k�lastab mitmesuguseid �ritusi �le 200 000 inimese.
Aasta suur�rituste rea avab 19.- 21. jaanuaril toimuv Foto 2001. � pildi uus ajastu. Eelinfo kohaselt esitleb mess j��dvustustehnikatesse puutuvat alates traditsioonilisest fotost ja videost kuni digitaalse foto, fotot��tluse ja multi meediani. Lisaks eksponeeritakse n�itusi Vuoden Muotokuvat (Aasta portreed), Vuoden Mainoskuvat (aasta reklaamfotod), Historialliset Lehtikuvat (ajaloolised pressifotod) ja Luontokuvat (loodusfotod). Messil avatakse ka NettiGalleria, mis vahendab interneti kaudu rahvusvahelisi materjale.
10.- 11. m�rtsil toimuv �ritus M�kki 2001 keskendub elamutega seotud aastaringsetele probleemidele. Neljandat korda korraldatav Suvekodu mess on kinnitunud Soome pealinna kultuuripildis �suvemaja n�dalalal�puna�. Esitletakse palju uudistooteid, uusi ideid ja teavet suvemaja kasutajatele, aga ka neile, kes alles plaanitsevad suvila ostmist v�i ehitamist.
Ainult proffidele
Wanha Satama messidest peaaegu pooled on vaid spetsialistidele m�eldud kinnised �ritused. Rahvusvaheliste kontaktide tihenemine, internetikaubandus ja arvutitehnika �ha kiirenev areng tekitavad ettev�tetele probleeme, millede lahendusi pakutakse esmajoones spetsialistidele m�eldud, 7.� 8. veebruaril toimuval messil Tieto 2001 Information. Teadusn�itused ja -seminarid ning ajur�nnakud k�sitlevad valdkonda ��rmise p�hjalikkusega.
N�dal hiljem korraldataval m- COM 2001 Mobile Business Meeting- �ritusel keskendutakse kaasajale omaselt arvutitehnika kommertslikele kasutusvaldkondadele. N�ituse eksponaadid esitlevad maksude arvestamise-, andmekaitse- ja v�rguhaldusprogramme.
Wanha Satama n�ituse- ja seminariruumid asuvad Helsingi kesklinnas, Katajanokal. Kohale viivad trammid 2 ja 4.
Eluasememessil 2000 rekordiline arv k�lastajaid
Osuuskunta Asuntomessut korraldas esimese sellelaadse messi 1970. aastal Tuusulas. Aastatel 1970- 2000 on Soome erinevates paikades korraldatud sarnaseid messe juba 31 korda. Messide jaoks on ehitatud rohkem kui 4000 eluaset ja k�lastajaid on aastate jooksul kogunenud �le 4,5 miljoni inimese. Publikurekordi p�stitas eelmise aasta suvel Tuusuas korraldatud mess, mida k�lastas koguni 270 000 inimest. Sama �histu korraldab ka puhkemajade messe.
Eluasememesside korraldamise ideeks on aasta jooksul ehitada reaalselt valmis eluruumid, tutvustada neid kuu aja v�ltel ning anda need siis ka tegelikku kasutusse. Kavandajatele ja ehitajatele pakub Elamumess v�imalust katsetada uusimaid materjale tegelikkuses. Uusi ideid genereerivad traditsiooniliselt messide juurde kuuluvad arhitektuuri � ja k�ikv�imalikud muud konkursid. �ldsus saab n�ha v�rskeimate ideede teostust ning otsustada nende �le l�htuvalt isiklikust kogemusest.
Kodud Kajaanis � suvemajad J�ms�s
Aasta 2001 Elamumessi toimumiskohaks on Kajaani. Kesketeks teemadeks on v�ikeelamute ehitamine, vanurite eluasemed ning tugiteenused. Elamumess Kajaanis toimub kesklinnaga �henduses olevas vee��rses Onnela piirkonnas.
Puhke- elamumess 2001 korraldatakse Himose huvikeskkuses J�ms�s. Himos on �ks Soome populaarsematest suusakeskustest, mis �ha enam areneb aastaringseks vaba aja veetmise keskuseks. Lisaks rikkalikele talipordiv�imalustele on seal golfiv�ljak, matkarajad, vesilium�gi ja Tondipark. Messihooneid p�stitatakse piirkonda nii vaatajate kui ka messi enda vajaduste tarbeks, ��rimiseks ja m��giks kokku umbes sadakond. M��giks m�eldud eksponaadid on v�ga eriilmelised: on v�imalik osta korter, pool maja, ridamajaboks v�i n�dala aktsia. Suurused on vahemikus 40 m2- 140 m2, kuid on ka suuremaid kortereid. Lisaks puhkemajadele v�ib Himosel tutvuda saunade, aiakaminate ja paadisildadega.
Suomen Messut, Helsingin Messukeskus: Messuaukio 1, PL 21, 00521 Helsinki. Tel. (09) 150 91, fax: (09) 142 358
Helsingin Messut Oy Wanha Satama:
Pikku Satamakatu 3- 5, 00160 Helsinki FINLAND Tel. (09) 1733 41, fax (09) 1733 4444 |