Lihav\u00f5tted on Soomes kirikup\u00fcha, mida t\u00e4histab kogu rahvas.Soome lihav\u00f5ttekombestikus on segunenud rahvalik traditsioon ja religioossed tavad. \u00dcksteisele on l\u00e4henenud ka ortodoksi ja luteri kirikutesse kuuluvate inimeste ettekujutus lihav\u00f5tete t\u00e4histamisest.<\/p>\n
Paljudele soomlastele on lihav\u00f5tete puhul k\u00f5ige t\u00e4htsam see, et suur reede ja \u00fclest\u00f5usmisp\u00fchade esmasp\u00e4ev on vabad p\u00e4evad. Veel eelmise sajandi seitsmek\u00fcmnendatel aastatel olid k\u00f5ik restoranid sel ajal suletud ning meelelahutuslike kontsertide korraldamine keelatud. Suhtumine on muutunud ilmalikumaks ja taolised piirangud t\u00fchistatud. Siiski on enamik poode kinni ka t\u00e4nap\u00e4eval, v\u00e4lja arvatud vaiksel laup\u00e4eval.<\/p>\n
Lihav\u00f5tetest on saanud \u00fcha enam j\u00f5uludelaadne pere- ja toidupidu, mil tullakse kokku lambapraadi s\u00f6\u00f6ma.<\/p>\n
PALMID JA PAJUD<\/strong><\/p>\n Lihav\u00f5tted j\u00e4rgivad piiblis\u00fcndmusi. Kannatusn\u00e4dala eel\u00f5htu on palmipuudep\u00fcha ehk urbep\u00e4ev \u2013 p\u00fchap\u00e4ev n\u00e4dal enne \u00fclest\u00f5usmist, mil Jeesus saabus Jeruusalemma ja\u00a0juubeldav rahvahulk kattis ta tee palmiokstega.<\/p>\n Teadaolevalt kuulusid oksad katoliiklike lihav\u00f5tete juurde juba 6. sajandil pKr. Sellega on seotud rituaalne vitstega nuhtlemine, mida \u00fchel v\u00f5i teisel kujul tuntakse kogu Euroopas.<\/p>\n P\u00f5hjamaades palmioksi teadagi ei ole ja ainuke lehtes oks lihav\u00f5tete ajal on paju. Vene keeles on paju \u0432\u0435\u0440\u0431\u0430, millest tuleb soomekeelne s\u00f5na virpominen \u2212 eesti keeles \u201aurbimine\u2019. See t\u00e4hendab kaunistatud pajuoksi, millega ennevanasti peletati pahasid vaime. T\u00e4nap\u00e4eval k\u00e4ivad urbimas peamiselt lapsed naabrite juures eesm\u00e4rgiga saada vastutasuks maiustusi.<\/p>\n SUUR NELJAP\u00c4EV<\/strong><\/p>\n Kannatusn\u00e4dala neljap\u00e4eval pesi Jeesus tseremoniaalselt oma j\u00fcngrite jalgu, s\u00f5i koos nendega viimsel \u0303htus\u00f6\u00f6maajal lambaliha ja teatas, et \u00fcks j\u00fcngritest reedab ta. Soome lihav\u00f5ttekombestikus tehti suurel neljap\u00e4eval puhastavaid rituaale ja kirikutes on see olnud t\u00e4htis pihtimisp\u00e4ev.<\/p>\n SUUR REEDE<\/strong><\/p>\n Jeesuse ristil\u00f6\u00f6mise ja surma p\u00e4ev m\u00f6\u00f6dub vaoshoitult ja t\u00f5sises meeleolus. Varasematel aegadel oli kodudes isegi tule tegemine keelatud, s\u00f6\u00f6di k\u00fclma toitu, kui sedagi. M\u00e4mmi oli algselt spetsiaalselt suureks reedeks valmistatav k\u00fclm paastutoit.<\/p>\n Viimasel ajal on Soome lihav\u00f5ttetraditsiooni lisandunud suure reede s\u00fcndmusi kirjeldavad etendused.<\/p>\n N\u00d5IDADE AEG<\/strong><\/p>\n Alates suure reede \u00f5htust kuni p\u00fchap\u00e4eva varahommikuni \u2212 mil Jeesus viibis hauas \u2212 on kurjade j\u00f5udude v\u00f5imutsemise aeg. N\u00f5idade peletamiseks p\u00f5lesid laup\u00e4eval Soomes lihav\u00f5ttel\u00f5kked. Traditsioon on j\u00f5udnud t\u00e4nap\u00e4eva v\u00e4lja ja n\u00e4iteks Helsingis tehakse lihav\u00f5ttetuld Seurasaari vaba\u00f5humuuseumis.<\/p>\n \u00dcLEST\u00d5USMINE<\/strong><\/p>\n Jeesus oli surnud kolm \u00f6\u00f6p\u00e4eva ja t\u00f5usis hauast kolmanda p\u00e4eva hommikul. Sellega oli l\u00f5ppenud ka pikk paastuaeg.<\/p>\n Erinevatel usutunnistustel on erinevad lihav\u00f5ttekombed. Kristlased hakkasid Jeesuse \u00fclest\u00f5usmist t\u00e4histama umbes 1. sajandi l\u00f5pus pKr. \u00d5igeusklikele on see kiriku- aasta suurim p\u00fcha, mille juurde kuulub paast ja kogu \u00f6\u00f6 kestev jumalateenistus.<\/p>\n Soome ortodoksne kirik elab Gregoriuse kalendri j\u00e4rgi ja peab lihav\u00f5tteid samal ajal kui luteri kirik, aga mujal pool, n\u00e4iteks Venemaal, t\u00e4histavad ortodoksid nii lihav\u00f5tteid kui teisi kirikuaasta p\u00fchi vana, Juliuse kalendri j\u00e4rgi.<\/p>\n Soome luterlikus lihav\u00f5ttetraditsioonis leidub sugemeid ortodoksi tavadest, n\u00e4iteks urbimine palmipuudep\u00fchal, lihav\u00f5ttetoidud ja viimasel ajal ka ristik\u00e4ik. Helsingis tehakse lihav\u00f5ttetuld vaiksel laup\u00e4eval 19. aprillil Seurasaari vaba\u00f5humuuseumi peoplatsil. 18. aprillil m\u00e4ngitakse kesklinnas maha Jeesuse kannatuslugu \u201eVia Crucis\u201d.<\/p>\n MILLAL PEETAKSE LIHAV\u00d5TTEID?<\/strong><\/p>\n Lihav\u00f5tteid t\u00e4histatakse kevadisele p\u00f6\u00f6rip\u00e4evale j\u00e4rgneval esimesel t\u00e4iskuup\u00fchap\u00e4eval. T\u00e4pne p\u00e4ev arvutatakse v\u00e4lja keerukate reeglite p\u00f5hjal. Sel aastal peetakse lihav\u00f5tteid 20. aprillil.<\/p>\n TEKST JUKKA ARPONEN<\/p>\n