P\u00e4rast kevadist remonti uksed taas lahti teinud S\u00f5jamuuseumi peateema on rahu.<\/p>\n
<\/p>\n
S\u00f5jamuuseumi p\u00fcsin\u00e4itus<\/strong> tutvustab paari viimase aastasaja ajalugu. N\u00e4ituse pealkiri \u201eHakapeliitidest rahuvalvajateni\u201d v\u00f5tabki teema l\u00fchidalt kokku. Hakapeliidid olid 17. sajandil Kolmek\u00fcmneaastases s\u00f5jas Rootsi poolel v\u00f5idelnud Soome ratsanikud. Nad saavutasid legendaarse maine t\u00e4nu hulljulgele v\u00f5itlusstiilile ja pidevale s\u00f5jalisele edule. Oma nime said nad s\u00f5jah\u00fc\u00fcu \u201eHakkaa p\u00e4\u00e4lle!\u201d j\u00e4rgi. T\u00e4nap\u00e4eval on Soome armee t\u00e4htsaim s\u00f5jaline \u00fclesanne seotud rahuvalveoperatsioonidega. Rahvusvahelistel missioonidel on osaletud 1960. aastatest alates ning ka siin on soomlastel laitmatu reputatsioon.<\/p>\n Nii ajaloos kui n\u00e4itusel pakub aga k\u00f5ige rohkem huvi vahepealne ajaj\u00e4rk. V\u00e4ga head on autentsete relvade ja r\u00f5ivaste v\u00e4ljapanekud. Ka installatsioonid on suurep\u00e4raselt teostatud nii vitriinides kui saalis n\u00e4itusek\u00fclastajate keskel.<\/p>\n \u00dcks ruum on muudetud pommivarjendiks, kus undab \u00f5huh\u00e4iresireen ja kaiguvad pommiplahvatused, tuletades meelde Teist maailmas\u00f5da. Tookord pommitas N\u00f5ukogude Liit k\u00f5iki Soome suuremaid linnu ja ka m\u00f5nda v\u00e4iksemat. R\u00fcnnakute sihtm\u00e4rke saab uurida kaardilt ja interaktiivse v\u00e4ljapaneku abil.<\/p>\n Relvi on n\u00e4itusel v\u00e4lja pandud alates 17. sajandi m\u00f5\u00f5kadest kuni n\u00fc\u00fcdisaegsete r\u00fcnnakrelvadeni. Raskerelvastusest on esindatud \u00f5hut\u00f5rjeraketid, raske granaadiheitja ja tankirelvad. Ajalooliselt \u00fcks t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsemaid esemeid on president Mauno Koivisto isiklik relv, mida ta kasutas s\u00f5jaaastatel idarindel, teenides j\u00e4\u00e4grina legendaarse Lauri T\u00f6rni jalav\u00e4e\u00fcksuses.<\/p>\n N\u00e4itus tervikuna on \u00f5nnestunud. Teekond \u00fchest ajastust teise toimub loomulikult ja l\u00fcnkadeta. Eksponeeritud esemed on v\u00e4ga kvaliteetsed ja h\u00e4sti vaadeldavad. Moodsale muuseumile omaselt on kasutatud ka interaktiivseid seadmeid. Muuseum loob s\u00f5dade ajaloost realistliku pildi, ilma liigse pateetika ja s\u00f5ja\u00f5udustele r\u00f5humiseta.<\/p>\n S\u00f5jamuuseum on avatud T\u2013N 11\u201317 ja R\u2013P 11\u201316. T\u00e4ispilet maksab 5, sooduspilet 3 ja perepilet 12 eurot. Muuseumik\u00fclastuseks tuleks varuda tunnikese jagu aega.<\/p>\n KUIDAS LEIDA?<\/strong><\/p>\n S\u00f5jamuuseum asub Kruununhaka linnaosas, Liisankatu merepoolses otsas. Tee raudteejaamast muuseumisse on umbes 1,5 km ja Senati v\u00e4ljakult 1 km pikk. Autoga saab mugavamalt kohale Esplanadi pargi kaudu, s\u00f5ites edasi piki Pohjoisranta ja p\u00f6\u00f6rates Tervasaare juures paremale.<\/p>\n Sotamuseo, Liisankatu 1<\/a>, Helsingi<\/p>\n Vaata kaardilt<\/a><\/p>\n TEKST JA FOTOD JUKKA ARPONEN<\/p>\n