P\u00f5hja-Soome omaette maailm<\/p>\n
\n\tPüsiasukaid on seal aga napilt 200 000, kõigest mõni protsent kogu riigi elanikkonnast. Asustamata ja peaaegu puutumata maad Lapimaal jätkub. Lapimaa põlisrahvas on saamid, kellel on oma keel ja kultuur. Saame elab Lapimaal siiski vähem kui 10 000. Nende põhiline tegevusala on alati olnud ja on ka praegu põdrakasvatus.<\/p>\n
\n\tTurism on üks Lapimaa peamisi sissetulekuallikaid. Suured suusakeskused eri maakondades on loonud ideaalsed võimalused mitmesuguste talispordialade harrastamiseks. Maastik on uskumatult kaunis, mäed kõrged ja laskumisrajad pikad. Aja jooksul on lisandunud tegevust ja meelelahutust, mis toob inimesi keskustesse juba kogu aasta läbi. Ööbida saab hotellides, suvemajades ja isegi igludes. Hinna- ja kvaliteedisuhte skaala on lai, valikuvõimalusi jätkub.<\/p>\n
\n\tVÄRVILINE SÜGIS<\/strong><\/p>\n \n\tLapimaa põhjaosas algab kuulus Lapi ruska − sügisene värvikülluse aeg − juba septembri alguses. Esimeste öökülmadega, päeva lühenedes muutub looduse sügavroheline värvigamma ergavaks kollase ja punase mölluks. Lapimaal on see nähtus tugevam kui kusagil mujal ja ruska-retkede populaarsus tõuseb iga aastaga. Lihtsalt looduse värvikirevust imetlema saabuvad tuhanded turistid nii Soomest kui kaugemalt. Sügis on ka rikkalik marja- ja seeneaeg, metsaretkelt saab koju kaasa viia isekorjatud hõrgutisi.<\/p>\n \n\tParim ruska<\/em> on eri paikades ja igal aastal erinev, kuid oktoobriks on see tavaliselt juba läbi.<\/p>\n \n\tVARAJANE TALV<\/strong><\/p>\n \n\tTalv on Lapimaa turismi aktiivseim ja ka pikim hooaeg. Varatalve suurimaks ahvatlejaks on esimene lumi. Esimesed lumesajud võivad Lapimaal alata juba augustis-septembris, kuid püsiv lumekate tuleb tavaliselt maha novembrikuus. Suusakeskuste tõhusad lumekahurid muudavad rajad ja nõlvad suusakõlbulikuks siiski juba oktoobris.<\/p>\n \n\tAinulaadse Lapimaa talveelamuse võite saada polaarjoonest põhja pool. Osa talvest valitseb seal polaaröö, mil päike ei tõuse üldse horisondist kõrgemale. Soome põhjapoolsematel äärealadel kestab polaaröö kuni 51 päeva.<\/p>\n \n\t <\/p>\n \n\tTEKST JUKKA ARPONEN,<\/p>\n \n\tFOTOD LAPLAND HOTELS<\/p>\n \n\t <\/p>\n \n\tÜldpind<\/strong> 100 369 km² (25,7% kogu Soomest). Rahvaarv <\/strong>183 748 (3,4% kogu Soomest). Suuremad linnad<\/strong> Rovaniemi, Kemi, Tornio. Peamised tööstusharud <\/strong>turism, metsa- ja metallitööstus. Lapimaa loodus<\/strong> on mitmekülgne ja vaheldusrikas. Kõnnumaa ja ranniku kõrguste vahel on suur erinevus. Lapimaa ja kogu Soome kõrgeim punkt on Halti tundur, mille kõrgus on 1328 meetrit üle merepinna. Lapimaa kaheksa rahvusparki on külastamist väärt paigad, kus avaneb täiel määral põhjamaa looduse eripära ja külluslik ilu. Siseveekogudest on tuntuimad Inari järv, Soome pikim jõgi Kemijoki ja kuulsad lõhejõed Tornionjoki ja Teno.<\/p>\n