Rahvaviinast sai esinduslik pidujook<\/p>\n
\n\tKoskenkorva on<\/strong> oma nime saanud 100 aasta vanuse Koskenkorva küla järgi. Pohjanmaal Ilmajoki vallas asuvas külas alustati tööstuslikku viinapõletamist läinud sajandi kolme-neljakümnendate aastate vahetusel, mil paikkonnas valmis esimene viinavabrik. Kartulist valmistatud Koskenkorva viin tuli turule aastal 1953. See oli lootustandev jõukusesümbol, mis näitas, et juba sai lubada kartuli kasutamist toorainena ning enam polnud vajadust juua sünteetilist viina.<\/p>\n \n\tPÕHJAMAA ODER JA RAJAMÄKI VESI<\/strong><\/p>\n \n\tKossu pidi hästi maitsema nii külmalt serveerituna kui taskusoojana. Algus siiski nii paljutõotav ei olnud: müüginumbrid olid väiksed ja räägiti isegi Koskenkorva viinavabriku sulgemisest. Kossu päästis 1960. aastate liberaalsem alkoholipoliitika ja sellest sai aastateks Soome populaarseim viin. Umbes samal ajal muudeti toorainet, kartuli vahetas välja oder. Odrast destilleeritakse Koskenkorva viina jätkuvalt ka tänasel päeval. Viina timmimine ja villimine toimub siiski Rajamäkil. Tootmise jagunemist kahe tehase vahel põhjendatakse peale muude argumentide ka sellega, et Kossu peamised koostisosad on Koskenkorva ümbruses kasvanud Pohjanmaa oder ja jääaegne Rajamäki põhjavesi.<\/p>\n \n\tKoskenkorvas peaks seega valmima viina hing ehk puhas alkohol. Destillaat on nii kvaliteetne, et seda võib pakkuda peenemateski ringkondades. Aastatel 2009 ja 2010 oli Koskenkorva Nobeli preemiate üleandmisele järgneval peol ainuke kange alkohoolne jook. Kossut ja sellest segatud napse pakkus Nobel Night Capi tähtsatele külalistele Altia oma meisterbaarman.<\/p>\n \n\tPUDELEID MITMEKS OTSTARBEKS<\/strong><\/p>\n \n\tTuntuim Kossupudel on pooleliitrine Alko klaaspudel. Originaalsildil oli põllumaastik küünidega, nagu ka praegu. Vahepeal ehtis pudelikülge Tapio Wirkkala kavandatud joonegraafika, millele rahvas andis hüüdnime „tohuvabohu.” Vana silt taastati rahva tungival nõudmisel 1993. aastal. Viimane etiketiuuendus tehti paar aastat tagasi, mil küünimaastik läbis väikse värskenduskuuri. Küüne on pudelisildil alati olnud üksteist. Etiketil olev number 013 oli algselt Koskenkorva tootekood. Praegusel tagaetiketil on märgitud ka etanooli tootmiskoha, s.t Koskenkorva küla koordinaadid.<\/p>\n \n\tLisaks traditsioonilisele pooleliitrisele on Kossu saadaval 4 cl minipudelis, 20 cl ja 35 cl pudelites, 50 cl plastpudelis, 70 cl „europudelis” ja suures liitrises pudelis. 2003. aastal täitunud 50. sünnipäevaks lasti välja ka pidulik 1,5 liitrine juubelipudel, kus küünimaastik tõusis esile klaasist reljeefse kujundina.<\/p>\n \n\tSALMIAAGIKOSSU TÕUS, HÄVING JA TAASSÜND<\/strong><\/p>\n \n\tSalmiakki Koskenkorva jõudis turule aastal 1993. Toodet saatis müügiedu, tegu oli eelkõige noorte lemmikjoogiga. „Maitsev” viin meeldis rahvale liigagi hästi ja Salmari kõrvaldati kõigest kolm kuud pärast turuletulekut müügilt. 1995. aastal paisati Salmiaagi Koskenkorva taas müüki, seekord lahjemas ja kallimas versioonis. Tänapäeval saab Kossu mitme erineva maitsega.<\/p>\n \n\tTEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD ALTIA<\/p>\n \n\t <\/p>\n \n\tNOBELI PEO KOKTEILID<\/em><\/u><\/p>\n \n\tNobel Night Capil pakutud kokteile on<\/p>\n \n\tkahe aasta jooksul Altia baarilaboris välja<\/p>\n \n\ttöötatud mitmeid. Siinkohal avaldame<\/p>\n \n\tühe retsepti saladuse.<\/p>\n \n\tNitro<\/p>\n \n\t4 cl pohlavodkat<\/p>\n \n\t2 cl värskeltpressitud punase greibi mahla<\/p>\n \n\t5 tk värskeid vaarikaid<\/p>\n \n\t1,5 cl granaatouna grenadiini<\/p>\n \n\t3 tilka Orange Bittersit<\/p>\n \n\t3 tilka Angostura Bittersit<\/p>\n \n\tKaunistuseks vaarikas, piparmünt ja polev<\/p>\n \n\tKoskenkorva Vodka Lingonberry.<\/p>\n \n\tServeeritakse kokteiliklaasis.<\/p>\n