Soome tuntuim ajalooline militaarehitis Olavinlinna on Euroopa p\u00f5hjapoolseim keskajast meie p\u00e4evini s\u00e4ilinud kivikindlus. Muide, keskajal l\u00f5ppeski Euroopa Kyr\u00f6nsalmis.<\/p>\n
<\/p>\n
Kyr\u00f6nsalmi on<\/strong> kaljusaar Saimaa j\u00e4rves, millele rajati 1475. aastal p\u00fcha Olavile p\u00fchendatud tugev kindlus. Olavinlinna ehitati keset v\u00e4heasustatud piirkonda ning oskust\u00f6\u00f6lised tuli kohale tuua mujalt. K\u00f5ige l\u00e4hemal asuvad t\u00f6\u00f6lised elasid Tallinnas ja seega ehitasidki kindluse tegelikult Tallinna m\u00fc\u00fcrsepad. T\u00f5en\u00e4oliselt kandsid soomlased vaid kive kohale ja tegid muid abit\u00f6id. Nimelt kasutati Olavinlinna ehitusel looduslikke kive, mitte telliseid.<\/p>\n Kindluse otsustas Rootsi valitsus ehk kuningas rajada L\u00f5una- Soome kaitseks ja l\u00e4bis\u00f5itude kontrollimiseks. Ehitust\u00f6\u00f6de eest pandi vastutama Erik Axelsson Tott.<\/p>\n Just Tott oli see mees, kes andis kindlusele nime Skandinaavia r\u00fc\u00fctlite kaitsep\u00fchaku p\u00fcha Olavi j\u00e4rgi. Keskajal oli igal Skandinaaviamaal oma kuninglikku p\u00e4ritolu kaitsep\u00fchak, kes eluajal oli riiki valitsenud. Taanlasi kaitses p\u00fcha Knut, norrakaid p\u00fcha Olav ja rootslasi p\u00fcha Erik. Seega oli loomulik, et \u00fcks Olavinlinnuse kolmest tornist sai endale nime p\u00fcha Eriku j\u00e4rgi, teised olid tavalisemad Kirikutorn ja Kellatorn.<\/p>\n Kindlusele nime andnud p\u00fcha Olavit tunti eluajal Norra kuningas Olaf Haraldssonina, kes elas aastatel 995\u22121030 (valitses 1015\u22121030). Noore mehena v\u00f5ttis Olaf osa viikingiretkedest ning oli tuntud kartmatu v\u00f5itlejana. Kahek\u00fcmneseks saades h\u00f5ivas ta oma kaaskonna abiga Norra trooni. Nooruses oli Olaf Haraldsson v\u00f5tnud vastu ristiusu ja kuningaks saades tegi kristlusest Norra kohustusliku riigiusu, hankides endale selle k\u00e4igus ohtralt vaenlasi.<\/p>\n Taani kuninga poolt l\u00e4biviidud riigip\u00f6\u00f6re tagandas Olafi troonilt. Tulevane p\u00fchak langes 1030. aastal noore mehena Stiklestadi v\u00f5itluses, \u00fcritades oma krooni tagasi saada. P\u00fchakuks kuulutati Olaf Haraldsson 1064. aastal ja tema m\u00e4lestusp\u00e4evaks sai tema surma p\u00e4ev 29. juuli.<\/p>\n P\u00fcha Olavi p\u00e4eva t\u00e4histatakse Soomes Savonlinnas ka t\u00e4nap\u00e4eval. Muuseas on Savonlinna Soome vanim linn, mis rajati 1639. aastal. Asutamise t\u00e4pne p\u00e4ev ei ole teada, kuid igati loogiliselt peetakse selleks p\u00fcha Olavi p\u00e4eva ehk siis 29. juulit.<\/p>\n Teine Olavinlinna kindluse tornile nime andnud p\u00fchamees on p\u00fcha Erik. Erik Jedvardsson oli Rootsi kuningas, kes valitses umbes aastatel 1156\u22121160. Tema t\u00e4pne s\u00fcnniaeg ei ole teada, kuid Erik m\u00f5rvati Uppsala kiriku juures 18. mail 1160. aastal. Kuningas Erikuga seostatakse ka esimest ristiretke Soome aastal 1155, mille k\u00e4igus paganausulised soomlased vallutati ja ristiti. Ajaloolased k\u00fcll kahtlevad, kas selline ristiretk on tegelikult \u00fcldse toimunud. Lugu v\u00f5ib olla seotud hoopis Erik Jedvardssoni mainekujunduspoliitikaga, sest paganate \u00fcmberp\u00f6\u00f6rajatest said Rootsis rahvuskangelased. Nii sai ka Erikust Rootsi pealinna kaitsep\u00fchak, kelle kujutis ehib t\u00e4nap\u00e4evalgi Stockholmi vappi.<\/p>\n Kolmas t\u00e4htis Olavinlinna kindlusega seotud nimi on selle ehitaja Erik Axelsson Tott (1415\u22121481). Tema oli Rootsi t\u00e4htsamaid riigitegelasi, m\u00f5jukast Taani suguv\u00f5sast p\u00e4rit k\u00f5rgaadlik, kelle karj\u00e4\u00e4r oli kogu elu jooksul seotud Rootsi kuningriigiga. Muu hulgas oli ta ka Rootsi regent ning t\u00e4itis mitmel pool kuberneri kohuseid. Aastal 1467 m\u00e4\u00e4rati Tott Viiburi kindluse komandandiks, mis t\u00e4hendas, et ta vastutas kogu kuningriigi idapiiri kaitsmise eest. Viiburi komandandina alustas ta uue kindluse ehitust\u00f6\u00f6dega Kyr\u00f6nsalmi saarel. Viiburis Tott ka aastal 1481 suri, olles surres 66aastane ehk siis oma ajastu arusaamade kohaselt p\u00e4ris k\u00f5rges eas.<\/p>\n EUROOPA \u00c4\u00c4REALADEL<\/strong><\/p>\n 15. sajandil oli maailm hoopis teistsugune kui t\u00e4nap\u00e4eval. Kes teab, v\u00f5ib-olla oleks Tallinna vanalinnas saanud tookord k\u00e4ia m\u00f6\u00f6da samu t\u00e4navaid, mis veel praegugi alles, kuid kindlasti on Tallinnaski sellest ajast paljud majad muutunud.<\/p>\n Soome aga ei olnud sel ajal isegi veel riik, vaid pigem regioon, mille piirid olid rohkem v\u00f5i v\u00e4hem ebam\u00e4\u00e4rased. Soome kuulus Rootsi kuningriigi koosseisu, kuid ka tollane Rootsi erines praegusest nagu \u00f6\u00f6 ja p\u00e4ev. L\u00f5una-Rootsi, eelk\u00f5ige Sk\u00e5ne, oli osa Taanist ja \u00d8resund Taani kuningriigi sisev\u00e4in. Rootsi riigi s\u00fcdameks olid \u00d6sterg\u00f6tland, V\u00e4stra G\u00f6taland ja Svealand. Neid maakondi t\u00e4histavad ka kolm krooni Rootsi vapil. Lisaks veel suurtest j\u00e4rvedest natuke p\u00f5hja poole j\u00e4\u00e4v Uppsala ning teispool meresaari paiknev Soome \u2013 need alad moodustasid keskajal Rootsi s\u00fcdame. Uus pealinn Stockholm asus keset kuningriiki.<\/p>\n Soome kagupiir oli selge. Rannikul\u00e4hedased laevateed v\u00f5imaldasid saarte vahel turvalist purjetamist Viiburisse, mis oli kuningriigi l\u00f5unaosa t\u00e4htsaim linn. Viiburist l\u00f5una pool, umbes Neeva j\u00f5ge m\u00f6\u00f6da kulges Rootsi ja Novgorodi vaheline piir. Soome lahe kaldal Neeva suudmes t\u00e4nase Peterburi kohal asunud kindlus Nevanlinna ning P\u00e4hkin\u00e4saari Laadoga l\u00e4hedal vahetasid aeg-ajalt omanikku vastavalt s\u00f5ja\u00f5nnele ja rahulepingute klauslitele.<\/p>\n Neeva j\u00f5e alguses P\u00e4hkin\u00e4saaril lepitigi 12. augustil 1323. aastal esimest korda kokku piirik\u00fcsimustes ja m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ride jagamises Rootsi ja Novgorodi vahel. Selle rahu ajal jagati t\u00e4pselt m\u00e4\u00e4ratud piiripunktidega Karjala maakitsus ja \u00fcldisemalt kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud Soome. Rootsile j\u00e4i Karjala maakitsuse l\u00e4\u00e4nepoolsed osad ja Soome asustatud alad, Novgorod sai idapoolse maakitsuse ja inimt\u00fchjad metsad. Piir kulges umbes Karjala maakitsuse keskelt Raahe ja P\u00f5hjalaheni (Botnia laht) v\u00e4lja.<\/p>\n Soomes on h\u00e4sti j\u00e4lgitav p\u00f5hja-l\u00f5una telje poolitatud kultuurierinevus, mis peegeldub n\u00e4iteks keeles: tuntakse l\u00e4\u00e4nemurdeid ja idamurdeid. Erinevus on n\u00e4htav ka maaharimistavades. L\u00e4\u00e4ne-Soomes hariti p\u00f5ldu traditsioonilisel viisil, kuid Ida-Soomes viljeleti alep\u00f5llundust, mis sundis rahvast r\u00e4ndama aina uutesse metsadesse. Alep\u00f5llunduses raiuti mets maha, kuivanud puud p\u00f5letati ja niimoodi tekkinud p\u00f5llult saadi paari aasta v\u00e4ltel suurep\u00e4rast saaki. Siis j\u00e4eti v\u00e4ljakurnatud p\u00f5llud maha ja kui l\u00e4himetsad olid \u00fckshaaval h\u00e4vitatud, koliti edasi. Selliselt levis Savos asustus kiiresti l\u00f5unast p\u00f5hja poole ja \u00fcletas P\u00e4hkin\u00e4saari piiri. Rootsi n\u00e4gi olukorda nii, et endistes t\u00fchjades metsades elasid n\u00fc\u00fcd Rootsi kuningale alluvad talupojad. Aadelkonnale kuuluvaid p\u00f5lisvaldusi ega p\u00e4risorjust Savos ei tuntud. Kui sellised n\u00e4htused oleksidki \u00fcritanud seal kanda kinnitada, oleks rahvas lihtsalt minema l\u00e4inud l\u00f5pututesse paksudesse metsadesse. Hea seegi, kui vaba rahvas k\u00e4is kirikus ja n\u00f5ustus maksma mingisuguseidki makse.<\/p>\n Nii palju oli p\u00f5lluharijatest siiski kasu, et maakonna kaitseks tasus rajada kindlus. Euroopast, n\u00e4iteks Tallinnast vaadatuna paiknes kindlus keset t\u00fchja ja asustamata maad, kus laiusid otsatuna n\u00e4ivad p\u00f5lislaaned. Soome asus igas m\u00f5ttes Euroopa servas. V\u00f5ib vaid ette kujutada, millisena v\u00f5is see paikkond tunduda Kesk-Rootsi tiheda asustusega harjunud ametnikele…<\/p>\n HILISEMAD AJAD<\/strong><\/p>\n Olavinlinna kindlus ei ole kuigi palju s\u00f5da n\u00e4inud \u2013 r\u00fcndamiseks oli see liiga tugev ja liiga k\u00f5rvaline.<\/p>\n P\u00f5hjas\u00f5ja p\u00e4evil Olavinlinna siiski vallutati, kuid anti Uusikaupunki rahuga 1721. aastal rootslastele tagasi. J\u00e4rgmise Rootsi-Vene s\u00f5ja ajal muutus idapiir tuntavalt ja Olavinlinna l\u00e4ks 1743. aastal taas venelaste k\u00e4tte. Venelased varustasid kindlust korralikult ja j\u00e4rgmises s\u00f5jas 1788 ei andnud rootslaste piiramine tulemusi. P\u00e4rast Soome s\u00f5da (1808\u22121809) jooksis piir juba P\u00f5hjalahes ja Olavinlinna kaotas oma strateegilise t\u00e4htsuse. Algul oli see kasarmu, siis vangla ja hiljem, kindluse lagunema hakates, ladu. Kindluse konstruktsioonid said kannatada ka tulekahjus.<\/p>\n Olavinlinna v\u00e4\u00e4rtus oli siiski vaieldamatu ja see v\u00f5eti juba 19. sajandi l\u00f5pus kaitse alla. Suuremad taastust\u00f6\u00f6d toimusid 1961\u22121975. T\u00e4nap\u00e4eval on kindlus t\u00e4htis turismiobjekt ja kuulsa rahvusvahelise ooperifestivali toimumispaik.<\/p>\n Tugev kindlus tagas l\u00e4hikonnas rahu. Omaaegse m\u00f5\u00f5dupuu j\u00e4rgi vallutamatute m\u00fc\u00fcride taga peeti tugevat garnisoni, nii et piirkonnas valitses kord. Olavinlinna on ka tegelikult olnud piirkonna v\u00f5imas kaitsja, ilma milleta ei oleks Savo maakond arenenud nii ruttu ja nii j\u00f5ukaks, nagu me seda t\u00e4nap\u00e4eval tunneme.<\/p>\n TEKST ANTTI SARASMO, FOTO V\u00c4RISUOMI\/MATTI KOLHO<\/p>\n