Soome lahe juhtiv turismiajaleht
15.6.2012 | Juhtkiri

Suurlinna või looduse vaikusse

Suurlinna või looduse vaikusse

Suurlinna või looduse vaikusse

Soome on suur ja ebaharilik maa, kust võib leida nii asustamata metsarikkaid alasid kui kauneid mugavaid linnu, lisaks kõike muud, mis jääb nende vahele. Atraktiivsuse ja infrastruktuuri taseme poolest ületab Helsingi paljusid Euroopa suurlinnu, kuigi oma alla miljoni elanikuga kuulub ta väiksemate pealinnade hulka. Tänavu on Helsingi teatavasti maailma disainipealinn. Seega toimub suvel peale tavapäraste ürituste palju muud põnevat World Design Capital Helsinki 2012 projekti raames. Muu maailma jaoks eksootiline reisisihtkoht Helsingi on eestlaste jaoks õnneks kiviviske kaugusel.

Peale Helsingi võib edukalt meeldivat linnapuhkust nautida näiteks Turus, Tamperes, Kuopios, Vaasas või Jyväskyläs, mis Soome mastaabis kuuluvad samuti suuremate linnade hulka. Traditsioonilise suvituspaigana on tuntud mitu väikelinna, nagu Savonlinna, Naantali ja Hanko, kus suvekuudel rahvaarv mitmekordistub.

Soome tähelepanuväärseim sihtpunkt on siiski loodus. Ainulaadsed lääneranniku saarestikud nii Turu kui Vaasa lähistel tõmbavad turiste kogu maailmast nautima merevaateid, mida kusagil mujal ei näe. Sama märkimisväärne on ka Ida-Soome järvepiirkond, kus veeteed ulatuvad Soome lahelt (Saima kanali kaudu) katkematult ligi 400 km põhja poole Iisamellini.

Kindlasti ei tohiks unustada suvist Lapimaad. Kogemist väärt on ainuüksi Põhja- Soomes mitu nädalat 24 tundi järjest paistev päike. Lapimaa inimtegevusest peaaegu puutumatud tundraalad pakuvad erakätes olevatele maavaldustele tohutut kontrasti. Lapimaa on ideaalne paik ka innukale kalamehele. Põhja poolt leiab suuri lõhejõgesid ning arvukalt väiksemaid selge veega ojasid ja järvesid, millest saabki välja tõmmata vaid ökoloogiliselt puhast kala. Kindla saagi nimel tasub usaldada kohalike, soovitatavalt saami päritolu eragiidide teenuseid.

Saamid ehk vananenud nimetusega laplased on põhjapoolsete alade põlisrahvus. Neil on oma keel ja kultuur, umbes nagu Eestis setudel. Täiesti omaette maailm avaneb ka Soome edelapoolsete maapiirkondade väikekülades, kus peetakse veel kinni ehedast Soome kombestikust, leidub vanu külakõrtse ja kohtab linnakärast rikkumata lihtsaid inimesi.

Jukka Arponen, peatoimetaja

Lue lisää samasta aiheesta

25.8.2015 | Juhtkiri

Uue valitsuse säästurežiim

Uue valitsuse säästurežiim

Kevadistel parlamendivalimistel oli „Soome korda!“ Pärast valimisi moodustasid kolm enim hääli saanud parteid – Keskerakond,Põlissoomlased ja Koonderakond – ühiselt uue … Loe veel

22.9.2014 | Juhtkiri

Putini juust

Putini juust

Ukraina kriis on jõudnud otsaga Soome toidupoodidesse. Euroopa Liidu majandussanktsioonid ja Venemaa vastusanktsioonid on piiranud ka Soome kaubavahetust idanaabritega. Põhiliseks kannatajaks … Loe veel

16.6.2014 | Juhtkiri

Prognoosimise keerukusest

Prognoosimise keerukusest

Eelmisel aastal ennustati Soomes võidu, kui palju Venemaalt saabunud turistide arv lähitulevikus kasvab. Julgemad arvasid, et paari aastaga võib see number … Loe veel

25.3.2014 | Juhtkiri

Rändevood

Rändevood

Rändlinnud on soojade ilmade tõttu segaduses — esimesed lõokesed ja metsvindid saabusid tänavu Soome juba veebruaris. Tavaliselt on neid oodata alles … Loe veel

17.12.2013 | Juhtkiri

Nokia on müüdud, elagu uus Nokia

Nokia on müüdud, elagu uus Nokia

Nokia oli 1990. aastate Eestis suur imetlusobjekt ja eduloo võrdkuju. Arutati, mis võiks olla „Eesti Nokia” – ettevõte, mis tooks … Loe veel

17.9.2013 | Juhtkiri

The Baltic Guide – 20!

The Baltic Guide – 20!

Selle aasta lõpus on ajalehel The Baltic Guide põhjust tähistada: esimese lehenumbri sünnist möödub 20 aastat. Kõige esimene soomekeelne lehenumber … Loe veel

21.3.2013 | Juhtkiri

Eestlaste tähtsus Soome majandusele

Eestlaste tähtsus Soome majandusele

Eestimaalaste reisid Soome on vähehaaval sagenenud. Ainult Venemaalt saabub Soome veel suurem hulk reisijaid. Viimase statistika kohaselt käis eestimaalasi aasta … Loe veel

14.12.2012 | Juhtkiri

Tööjõu liikumine

Tööjõu liikumine

Euroopa Liidus liigub tööjõud ühelt maalt teise vabalt. Teiste EL riikide kodanikesse tuleb suhtuda tööturul samamoodi kui oma kodumaistesse töötajatesse. Samas … Loe veel