Peakorterid Mikkelis

Mikkelist võib leida Päämaja tänava, restorani Päämaja ja lisaks Päämaja muuseumi. Sellise nimevaliku põhjus peitub sõjaajaloos.

Mikkelis on korduvalt otsustavatel hetkedel asunud Soome sõjaväe peastaap. Esimest korda tegutses see 1918. kevadel Mikkeli lähedal asunud Hotell Seurahuones, kuhu kindral Mannerheimi käsul viidi üle Soome iseseisvumise eest võidelnud valgete armee peakorter.

Järgmine kord oli Mikkeli Soome kaitsejõudude peastaabi asukohaks Talvesõja ajal 1939−40 ning Jätkusõja aastatel 1941−44. Valik langes Mikkelile strateegiliselt soodsa asendi tõttu, sest väejuhatuse arvates paiknes linn sobival kaugusel tulevasest rindejoonest. Peastaabi tegevus käis põhiliselt Mikkeli kesklinnas asuvas rahvakoolis. Koolimaja ruumides seadsid end sisse armee ülemjuhataja marssal Mannerheim ja ülejäänud kõrgem juhtkond. Üldse võeti peastaabi käsutusse kolm koolile kuuluvat ehitist ja enamik Mikkeli avalikke hooneid.

TASAPISI MUUSEUMIKS

Aastal 1974 avati Mikkeli kesklinna rahvakooli õpetajate toas marssal Mannerheimi endisel kujul taastatud töötuba. 1984. aastal valminud fotonäitus tutvustas peastaabi tegevusest säilinud pildimaterjali. 1989. aastal avati kooliruumidest eraldi Päämaja muuseum. Euroopa Liidu regionaalarengu fondi ja Soome haridusministeeriumi abiga läbisid muuseumiruumid ja ekspositsioon 1999. aasta sügisel põhjaliku uuenduskuuri. Laiendatud ja täiendatud Päämaja muuseum avas üldsusele uksed 2001. aastal.

Lue lisää samasta aiheesta