14.9.2012 | Juhtkiri

Mida nad meist küll mõtlevad

Küll see on põnev. Nimelt, mida mõtlevad ja teavad meist naabrid. Soomlastele on see teema juba ammustest aegadest tuttav ja kindlasti arutatakse paljudes teisteski väiksemates riikides, mida nende kodumaast mujal mõeldakse ja räägitakse.

Eestis elades tundub, et eriti huvitatud ollakse soomlaste arvamusest, seda nii eraviisiliselt kui avalikult. Näiteks võib seda järeldada tähelepanust, mida tekitas Soomes töötava ja soome naisega abielus oleva Taavi kommentaar Õhtulehe artiklis. Taavi sõnul ei saa keskmine soomlane üldse aru, mis Eestis toimub. „Nad ei tee vahet eestlasel ja venelasel. Nende jaoks on eestlane sama, mis venelane ja Eesti ikka veel kommunistlik maa,” väidab Taavi.

Taavi tunneb ilmselgelt teistsuguseid soomlasi kui mina. Loomulikult on igal maal palju selliseid inimesi, kellele ei lähe korda, mis naabermaal toimub. Suurem osa soomlastest on aga Eestist siiski erinevatel põhjustel huvitatud ning Eestit ka kümneid kordi külastanud. Üldiselt peetakse eestlasi vennasrahvaks, kellele soovitakse õnne ja edu nii spordiareenidel kui muidu elus.

Soomlaste suhtumine eestlastesse on nii oluline, et Tallinna Ülikool korraldas isegi uuringu saamaks teada, mida Soome ajalehed Eestist kirjutavad. Lähtuti hüpoteesist, et Soome meedias mustatakse Eestit ja tuuakse ära vaid negatiivseid uudiseid. Asjaga tegelenute sõnul on suurem osa artikleid aga neutraalse alatooniga, ka need, milles käsitleti mitmesuguseid probleemseid teemasid. Soome toimetajate töös ei ole võimalik täheldada erapoolikust või vimma, pigem üritatakse jääda neutraalseks, kinnitavad uurijad Päivi Tirkkonen ja Valdar Liive. Uuringu käigus vaadati läbi 29 Soome väljaande möödunud aastal ilmunud numbrid ning hinnati 717 Eestit käsitlevat artiklit.

Jukka Arponen

peatoimetaja