Ilmajoe festivalil ooper Kekkonenist
Soome riigimees Urho Kaleva Kekkonen (1900–1986 Musiikkijuhlat, Ilmajoki Nõukogude Liit
Kuni keskikka jõudmiseni oli Kekkonen oma maailmavaatelt kindel kommunismivastane. Ta protestis Talvesõja pealesunnitud rahu vastu ja soovis Saksa relvade võitu Nõukogude Liidu üle: „Mida võimsam on venelastevastane hävitustöö, seda turvalisemalt võime vaadata tulevikku”.
Hilisem Kekkonen, kes 1942. aasta novembris ei osutunud valituks Talve- ja Jätkusõja ajal riigi eesotsas olnud valitsuste koosseisu, jõudis oma seisukohti põhjalikult revideerida. Ta ütles lahti oma senistest vaadetest ja varasematest arvamustest. Sellel muutusel oli edaspidi Soome jaoks üüratu tähendus. Kekkonen otsustas sõlmida isikliku liidu nendesamade võimudega, kelle vastu ta oli juba poisipõlvest saati sõna, kirja ja tegudega võidelnud.
Nõukogude Liidul oli Soomes vaja usaldusisikut. Sündis vastastikune sõltuvus. Kekkoneni positsiooni kindlustamisel Soomes jõuti üsna pea seisu, mida sai muuta ainult Kekkonen ise. Libreto autori, kirjaniku ja poliitiku Lasse Lehtineni sõnul räägib ooper just sellest hilisemast Kekkonenist. Muusika on ooperile kirjutanud Uljas Pulkkis, lavastajaks Vilppu Kiljunen, Kekkoneni rollis saab näha Jyrki Anttilat. Seega on ooperi valmimisse oma panuse andnud tõelised professionaalid.
Ilmajoe Muusikapäevade ooperilava asub Lõuna-Pohjanmaa külamaastikul idüllilise Kyrönjoe kaldal. Ooperi sündmustik hargneb peale lava ka jõel ja selle vastaskaldal. Istekohti on vaatajatele ette nähtud 1250, 10 kohta on eraldatud ratastoolis ooperikülastajatele. Publikuala on jagatud kolmeks sektoriks, igaühes 20 rida. Sissepääs on ülemiste ridade juurest.
7.–9 ja 14.–16 Ilmajoen Musiikkijuhlat, Ilmajoki
Lue lisää samasta aiheesta