Aafrika mõtlemapanev nüüdiskunst
Aafrika mõtlemapanev nüüdiskunst
Värsket, esteetilist ja sotsiaalselt olulist moodsat kunsti, mis samas käsitleb ühtset temaatikat, oleks teistelt mandritelt olnud raske, kui mitte võimatu leida.
Näitus ei pretendeeri ammendavale ülevaatele Aafrika kunstist. Välja on valitud umbes 30 kunstnikku, kelle ühisnimetajaks on nii või teisiti Aafrika. Kõige rohkem on välja pandud installatsioone, fotosid ja videoteoseid.
Näitust võib nimetada massiivseks − see täidab praktiliselt kõik Kiasma neljal korrusel asuvad näituseruumid. Umbes kolmesajast eksponaadist suurim katab sissekäigu juures fuajee seina põrandast kuni laeni.
Aafrika elu kajastavad realistlikud foto- ja videokirjeldused sunnivad Euroopa masu nägema uues valguses. Kas see majanduslangus on ikka nii õudne ja mis sellestki, kui euro peaks kaduma? Vähemalt praegu on meil kõigest hoolimata võimalusi nautida kultuuri, korraldada näitusi − ja paljudele veel makstakse selle eest…
Ja ka Aafrikas on elul teine pool! Vastukaaluks hallile viletsusele lokkavad kõige kaunimad unistused, mida võib ette kujutada. Mõnikord unistused ka täituvad, näiteks Aafrika pulmades. Mõned unistused on aga nii kauged, et kunstiteoses need alles eostuvad ja otsivad endale kuju.
Materiaalne puudus ei ole kunstniku unistuste realiseerimisel takistuseks. Esteetiliselt nauditavat kunsti võib teha ka konservikarbikaantest. Või ükskõik millest. Nii moodustavad ka The Baltic Guide’i üksiknumbrid osa Georges Adéagboni installatsioonist „Napoleoni ja Mannerheimi kohtumine.”
Igatahes on nüüd taas põhjust põigata kaasaegse kunsti muuseumisse.
Kuni 27.11 nüüdiskunsti muuseum Kiasma, Mannerheiminaukio 2, Helsingi.
ARS − NÜÜDISKUNSTI NÄITUSED AASTAST 1961
Järjekorras kaheksas ARS tähistab ühe Põhjamaade näitusinstitutsiooni 50. aastapäeva. ARS-kunstinäitusi on alates 1961. aastast korraldatud kokku seitse. Näitused on sündinud vastusena soomlaste soovile tutvuda uue kunstiga ja olla osa rahvusvahelisest kunstielust. ARS-näitused on laiendanud ja muutnud nii kunstiasjatundjate kui laiema üldsuse ettekujutust kunstist, silmaringi ja hoiakuid. Minevikku saab meenutada, vaadates Kiasmas linastuvat lühifilmi „ARS 61−06,” lugedes aastapäevaraamatut „ARS 50 aastat” ja Heikki Kastemaa uurimust „Nykyaikojen kampanjat: ARS-näyttelyt ja niiden vastaanotto 1961−2006.” Mõlemad raamatud on müügil Kiasma ja Ateneumi muuseumipoodides ning Riikliku Kunstimuuseumi internetipoes.
TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD JUKKA ARPONEN/VALTION TAIDEMUSEO/KUVATAITEEN KESKUSARKISTO/PIRJE MYKKÄNEN (EL ANTSUI)
Lue lisää samasta aiheesta
