Tööjõu liikumine
Euroopa Liit Soome Helsingi tööjõud Majandussurutis Viking Line XPRS Jukka Arponen peatoimetaja
Euroopa Liidus liigub tööjõud ühelt maalt teise vabalt. Teiste EL riikide kodanikesse tuleb suhtuda tööturul samamoodi kui oma kodumaistesse töötajatesse.
Samas võivad töötingimused eri riikides olla väga erinevad. Näiteks on Soomes kõik palgad, puhkused ja muud soodustused väga täpselt sätestatud tööturgu puudutavate seadustega. Miinimumpalgad, puhkuste pikkus jms on konkreetsed suurused. Tänased kokkulepped on aastakümnete jooksul toimunud läbirääkimiste tulemus.
Nii töövõtjad kui tööandjad on sellest teadlikud. Ühte meelt ollakse selles, et seadusi tuleb järgida ka töökohas ning et kõikvõimalikke makse avalike sektorite kassadesse tuleb maksta korralikult ja ausalt.
Seega on teisest riigist pärit töötegijal võimalus nautida nii kõrgemaid palku kui ametiühingute poolt aastatega väljavõideldud soodustusi. Kõike seda arvesse võttes pole ime, et tööjõu vool Eestist Soome suureneb lausa silmnähtavalt. Kui palju aga on tegelikult neid eestimaalasi, kes Soomes tööl käivad või on oma elujärje parandamiseks koguni püsivalt Soome kolinud? Täpne vastus sellele küsimusele puudub, kuid räägitakse kümnetest tuhandetest arstidest, õdedest, ehitustöölistest, inseneridest jt. Loomulikult on olemas ka soomlasi, kes Eestis elavad ja töötavad, kuid nende hulk on tühine võrreldes Soomes kergema elu leidnud eestlastega.
Majandussurutise ajal esines töötust mõlemas riigis, ent kõige suuremad probleemid puudutavad siiski Eesti meditsiinivaldkonda. Tööjõust tühjaks voolavas Eestis võib olukord võtta halva pöörde, hakates tõsiselt takistama võimalikku tulevast majanduskasvu.
Aga tööjõuturu muutuste kohta leidub lähedalt muidki näiteid. Nimelt plaanib Viking Line XPRS viia laevad Rootsi lipu alt Eesti registrisse. See tooks aga kaasa tööjõu palkamise Eesti tingimustel. Praktikas tähendab see, et töötajad hakkavad saama 40% väiksemaid palku, millega laevakompanii säästaks oma kuludelt miljon eurot aastas. Ühtlasi vahetuks palkade vähenemist arvestades suur osa personali tõenäoliselt eestlastest töötajate vastu.
Jukka Arponen
peatoimetaja
Lue lisää samasta aiheesta
