 |
|
|
|
Muinasjutuliselt lumivalge
|
Talveturismil on Soomes praegu t�usuaeg. Teeninduse arendamisse, majutusse ja turundusse on investeeritud �ha enam ja tulemused hakkavad ilmnema. Loodus, alati garanteeritud lumine talv ja nendega seonduvad v�imalused on olulisemad turismimagnetid.
|
|
|
 alvehooaja turism on �ks Turismiarenduskeskuse peamistest toodetest. MEK on turustanud Soome talve aktiivselt v�lismaistele turistidele juba alates 90- te aastate algusest. Sel aastal on brandi nimeks Snow White Winter Wonderland. Kampaania eesm�rgiks on luua Soomest selgesti teistest erineva ilmega talveturismimaa, kus on loodust, avarust, rahu ning pikk hooaeg, mis aitab v�ltida �lerahvastatust. Toote peamised komponendid on murdmaasuusatamine, muud suusaspordiliigid, mitmesugused safarid, kultuur, �ritused ja vaatamisv��rsused. Lisaks reklaamitakse ka Helsingit kui talveturismi sihtkohta. Turundusmaterjale on t�lgitud eesti, inglise, saksa, prantsuse, itaalia, vene, hispaania ja jaapani keelde. MEKi piiri�letusuuringu tulemusel on selgunud, et 1999- 2000 talvel k�lastas Soomet �le miljoni v�lismaise turisti, mis on kaks korda rohkem kui 90- te aastate alguses. Turimit��stuse talvine kasum oli 2,4 miljardit marka. K�ige rohkem turiste saabus Venemaalt (374 000). Eestlased (112 000), olid rootslaste j�rel kolmandal kohal. Talveturistid hindavad Soomes k�ige enam turvalisust, looduse ilu ja soomlaste s�bralikkust. Hinnati ka soome toite. Soomlaste keeleoskus ja hinnakvaliteedi suhe said seevastu �sna terava kriitika osaliseks. Selle vaatamata olid v�listuristid �ldjoontes kogetuga rahul. Sellest annab tunnistust see, et 37% turistidest tuli Soome eelnevate kogemuste m�jutusel ja 32% s�prade- tuttavate soovitusel.
Suusahooaeg algab juba oktoobris
Soome p�hjapiirkond pakub talvepuhkuste veetmiseks ainukordseid v�imalusi. Avamaa- ja m�esuusatamine on traditsioonilised talvel�bud. Lapi asustamata k�nnumaad ja t�isteenindusega suusakeskused meelitavad ka sel talvel kohale sadu tuhandeid talveturiste. Suurimad m�esuusakeskused ja pikimad murdmaarajad asuvad Lapimaal, Muonio � Rovaniemi - Kuusamo joonest p�hja pool. Uute suusaalade � freestyle�i, lumelauas�idu rajad ning halfpipe�id asuvad siiski L�una- ja Kesk- Soomes. Suusakeskused pakuvad ka palju muid v�imalusi: mootorkelgus�itu, p�drasafarisid, s�itu koerarakendiga, talvist kalap��ki, suitsusauna, talisuplemist ja �htust ajaviidet restoranides ning ��klubides. Varustuse rentimine ja algajatele m�eldud suusakoolid kuuluvad lahutamatult suusakeskuste juurde.
��bimisv�imalusteks on enamikus keskustest kas hotell, puhkemaja v�i treiler. Kokku v�istleb Soomes turistide teenidamisel mitusada suusakeskust. Suusahooaeg algab p�hjapoolsetes suusakeskustes juba novembris ja ka l�unapool juba enne j�ule. Kuusamo Ruka p��ab oma laskumisn�lva igal s�gisel esimesena avada. Rukal saab m�est laskuda juba oktoobris, sest vaid kahest miinuskraadidega p�evast piisab lumekahurite abil lumekatte tekitamiseks. Kogu m�gi on suusatajatele avatud jaanuari keskpaigast kuni poole m�rtsini. Kokku on Rukal 28 rada, mille kogupikkus on ligi 20 km. Ruka t�stukite v�imsus on 2400 t�usu tunnis. Usutakse, et algaval hooajal kasutavad suusatajad seda teenust umbes 5 miljonit korda. Ruka populaarsus p�hineb kogu hooaja jooksul eeskujulikult hooldatud mitmekesistel n�lvadel ning esmaklassilistel k�rvalteenustel. P�hjapiirkonna teised populaarsed suusakeskused on Pyh�, Luosto, Yll�s ja Levi.
Himos � aasta 2001 suusakeskus
Soome Suusakeskuste Liit on suusan�lvade ja t�stukitehnika ning suusakoolide tegutsemis- ja esindusorganistatsioon. 1987. aastal asutatud liidu �lesannete hulka kuuluvad �ldine t�stukite ja suusan�lvade j�relvalve ja ohutuse parandamine ning informatsioon ja marketing tervikuna. SHKY andmete kohaselt toimub P�hja- Soomes oktoobrist kuni m�rtsikuuni aktiivne tegevus umbes k�mnes suusakeskuses. L�una Soomes algab hooaeg veidi enne j�ule.
Soome Suusakeskuste Liidu interneti lehek�ljel www. ski. fi on �ksikasjaline informatsioon ssustamisv�imalustest �le kogu Soome. Lehek�ljelt leiab ka lingid suusakeskuste personaalsetele lehek�lgedele. SHKY valib alati hooaja l�puks aasta Soome suusakeskuse. Selle au osaliseks sai m��dunud kevadel J�ms� suusakeskus Himos. Valiku otsustas muu hulgas Himose laste- ja peres�bralikkus, hea transpordi�hendus, turvalisus ja m�eteenindus. T�steti esile ka Himose panust freestyle�i arendamises. Selle t�estuseks oli kevadel korraldatud maailma karikav�istluste finaal. 2000. aasta suusakeskus oli Helsingist vaid 30 kilomeetrit Lahti suunas asuv Talma.
J�uluvana koobas
Talveturistide meelitamiseks on nuputatud ka teisi atraktsioone. Nagu teada elab J�uluvana Soomes Lapimaal. P��rijoonel asuv J�uluvana meisterdusk�la ning SantaPark Rovaniemel on oma saatuse J�uluvana veetluse hoolde usaldanud. Meisterdusk�las saab J�uluvana kohata aastaringselt ja SantaParkis on talle ja p�kapikkudele �rgkaljusse rajatud tuhandete ruutmeetrite suurune koobas. Maaalune ja l�bustuspargi laadne j�ulumaa on ilmselgelt orienteeritud lastega peredele. T�iskasvanutele on koopas Gl�girestoran ning kino, milles n�idatakse mitmetes keeltes virmalistest r��kivat filmi. J�uluvana meisterdusk�las k�ib igal aastal umbes pool miljonit turisti! SantaParki j�uluhooaja k�lastajate arv oli eelmisel aastal �le 30 000. Suur osa j�uluk�lalistest saabus maailma erinevatest paikadest �hep�evaste erilendudega.
��seks Lumelinna
Soome p�hjaalade populaarseimate talveturismi objektide sekka p�rib ka Kemi seitsmes Lumelinn. Ehituskavad on juba valmis ja t��dega alustatakse kohe kui ilmastikuolud selleks v�imaluse annavad. Skulptuure, atraktsioone ja j�iselt kauneid elamusi pakkuvast ehitusest saab sel aastal endisest orgaanilisemalt linnaga seotu, sest see ehitatakse linna kaubaturule.
2002. aasta Lumelinna viib uhke tee, mis suubub fantaasiak�llasesse j��linna. Muinasjutukangelaste figuuuridega kaunistatud sisehoovi valvab Draakonlium�gi ja Kuninga troon, mis ootab sellele istujat. Lumelinnas on ka Lumerestoran, Lumehotell ja Lumekabel, mis k�ik on ehitatud t�elisest lumest.
P�rast sajakohalises restoranis nauditud �htus��ki v�ib siirduda puhkusele �hte hotelli 18- st numbritoast. Toad on sisustatud Polaarmere stiilis tekstiilidega ja valgustuseks kasutatakse k��nlaid. Hommikus��ki pakutakse l�hedal asuvas p�rishotellis, kus on ka pesemisv�imalus ning saun.
Lumerestoran avatakse 17.1.2002 (s�ltuvalt ilmast), selles peatuvatel inimestel on v�imalus j�lgida Lumelinna ehitamist ja selles ka ise osaleda.
Eelmisel talvel k�lastas Lumelinna umbes sada tuhat inimest.
Lisainfo: Info Soome turismiv�imaluste kohta Soome Turismiarendamise Keskuse Eesti esinduse infopunktist aadressil Uus 32, 10111 Tallinn.
Tel: (2) 6 997 010, fax: (2) 6 997 011, avatud igal t��p�eval 9- 17.
MEK Etel�esplanadi 4, 00131 Helsinki,
tel. 09- 4176 9211, 09- 4176 9300, fax. 09- 4176 9301
SantaPark: 96930 Napapiiri,
tel. 016- 333 0000, fax 016- 333 0020. E-mail: santapark@santapark.fi, I-net: www.santapark.fi
Oy LumiLinna Kemi SnowCastle Ltd: Tel. (016) 259 502, fax (016) 259 708
SHKY, Kalevankatu 30, 00100 Helsinki, Tel. 09- 685 7799.
|
|
