 |
|
|
|
Helsingi kesklinna muuseumikolmik
|
Helsingi südalinnas, kohe raudteejaama lähistel asuvad kolm hästi populaarset muuseumi. Kiasma, Ateneumi ja Postimuuseumi näitusi käis 2000. aastal vaatamas kokku 700 000 külastajat.
|
|
|
 iasma kaasaegse kunsti muuseum omab tänaseks kindlat publikut. Lisaks kaasegse kunsti foorumile on see ka linlaste "elutoaks", kus käiakse kohvi ja õlut joomas, kohtutakse sõpradega ja surfatakse internetis.
Kiasma esindab uuelaadset muuseumiideoloogiat. Uksed on äripäeviti avatud varasest hommikust hiliste õhtutundideni. Külastajad võivad vastavalt soovile valida näituste, multimeediaprojektide, performansite, tantsu, muusika, meediakunsti ja filmi vahel. Kiasma atmosfääri kuuluvad ka poleemika, kunstnike omavahelised kohtumised, festivalid, seminarid, kohvikuelu, töö internetis, raamatukauplemine ja ateljeedes toimuvad eksperimendid. Kiasmat aasta jooksul külastavad 300 000 inimest leiavad üksmeelselt, et just sellist kohta Helsingi vajaski.
Kiasmale on omane tihe näitustegevus. Oma kogudest koostatud ekspositsioone varieeritakse ja pidevalt. Näitusi uuendatakse keskmiselt pärast iga 2- 4 kuud. Praegu vaadata olev Eva Grubingeri installatsioon uurib valitsevate ideoloogiate ja maailmanägemuste - kapitalismi, sosialismi, religiooni ja teaduse – mõju isiksusele ja asistele märksüsteemidele. Operatsioon R. O. S. A. koosneb skulptuuridest ja suurele ekraanile projekteeritavast videost.
Installatsioon teeb kuuldavaks eksistentsiaalses kriisis vaevleva Rosa- nimelise noore saksa naise kaebleva hääle. Rosa meenutab, kuidas tema Ida- Saksamaa arvutifirmas Robotron töötanud loodusteadlastest vanemad unistasid sellest, et nad võiksid tõusta kõrgemale kapitalismi lummavast individualismist ja sotsiaalsest egalitarismist, et seejärel luua “parem maailm” kasutades vahendina tinglikke meetodeid. Grubinger on teinud installatsioone ühendades skulptuuritehnikaid (alumiinium, teras ja polüester) kaasaegsete pildiesitlusviisidega (film, video, arvuti). Grubingeri teosed “sunnivad” vaataja osa saama jutustava ja tingliku vahelisest dialoogist. Vaataja osavõtt teosest seostub uurimusele esteetika sotsiaalsetest funktsioonidest.
Piltide kaudu jaguneb Nina Roosi looming selgelt kolme ossa. Iseloomulikuks jooneks tema loomingus on valik maalida teatud kindlaid teemasid kindlates tehnikates. Roos on asetanud oma loomingus rõhu maalide alusmaterjalile: tsinkplaatide kalk metalne iseloom ja särava akrüültahvli läbipaistvus. Tema teemad on liikunud meeleolukatest, psühholoogiliselt mõjuvatest ruumikaemustest ja meeleolunüanssidele ehitatud kompositsioonidelt peaaegu monokroomsete, sõnalisi deklaratsioone sisaldavate teosteni.
Viimastel aastatel on ta naasnud kujutava ja fiktiivse maalimismaneeri juurde. Varasemaga võrreldes on ta stiil aga palju mitmetähenduslikum. Kiasma viiendal korrusel avatud näitusel “Läbi piltide” antakse ülevaade Nina Roosi viimase kümnendi loomingust. Sügisel saab Kiasma äärest ääreni täis rahvusvahelist kaasaegsele kunstile keskendunud näitust ARS 01, mille teemaks on uue informatiivse keskkonna mõju visuaalsele kultuurile.
Vanad meistrid
Soome kunsti muuseumi Ateneum 2001 suvehooaja olulisim näitus – Pind ja sügavus tõestab, et huvitavalt maalida osati endistelgi aegadel. Näitus esitleb Soome kunsti varast modernismi aastatest 1890- 1920. Põhirõhk on realismi hüljanud maalikunsti saavutustel. Paljudeks teemadeks jaotatud näitus toob esile nii ajastule omase vormivabaduse kui ka vaimsusest ja ühiskondlikest muutustest tulenevad mõjud. Ekspositsioonis on teiste seas Akseli Gallen- Kallela, Tyko Sallineni, Helene Schjerfbeck’i ja Ellen Thesleff’i teoseid. Kokku on näitusel nii Ateneumi kui ka erakogudesse kuuluvaid taieseid umbes 300.
Postimuuseumi populaarsus ei ole tingitud mitte ainult suurepärasest asukohast ja priist sissepääsust. Muuseumis pakutakse külastajatele ka mitmesuguseid temaatilisi arvutimänge ja simulatsioone. Tänu infotehnika kaasamisele võimaldab muuseumikülastus nüüd vastu võtta endisest tunduvalt enam informatsiooni. Ka eksponaadid on tänu hetkel avatud AUTO- näitusele tipptasemel köitvad. Lisaks Posti enda autovanakestele saab vaadata mitmetele juhtivatele Soome automuuseumidele kuuluvatest autodest koostatud väljapanekut aastatest 1910- 1950. Näitusel on ka mudeleid, autopiltidega postkaarte, -postmarke, autoteemalisi kohvipakendeid ja ohtralt pildimaterjali.
Muuseumi katuse all tegutseb hubane KirjeKahvila, kus võib klaasi veini juures muuseumi kauplusest ostetud postkaartidele kirjutada tuttavatele tervitusi.
Kiasma. Mannerheiminaukio 2. 00100 Helsinki. Tel. +358 9 17 336 501, Avatud t 9– 17, k– p 10– 22, e suletud. Pilet näitustele ja kogudesse 30 FIM.
Ateneum. Kaivokatu 2. Avatud t ja r: 9– 18 k- n 9– 20, l– p 11– 17, e suletud Kogud 25/ 20/ 0 FIM. Spetsiaalsed näitused 25- 45 FIM. Alla 18 aastased tasuta.
Postimuuseum. Helsingi Peapostkontor G- sissekäik, Asema- aukio 5. Avatud e– r. 10– 19, l– p 11– 16. Sissepääs tasuta.
|
|
