 |
|
|
|
Helsingi kesklinna muuseumikolmik
|
Helsingi s�dalinnas, kohe raudteejaama l�histel asuvad kolm h�sti populaarset muuseumi. Kiasma, Ateneumi ja Postimuuseumi n�itusi k�is 2000. aastal vaatamas kokku 700 000 k�lastajat.
|
|
|
 iasma kaasaegse kunsti muuseum omab t�naseks kindlat publikut. Lisaks kaasegse kunsti foorumile on see ka linlaste "elutoaks", kus k�iakse kohvi ja �lut joomas, kohtutakse s�pradega ja surfatakse internetis.
Kiasma esindab uuelaadset muuseumiideoloogiat. Uksed on �rip�eviti avatud varasest hommikust hiliste �htutundideni. K�lastajad v�ivad vastavalt soovile valida n�ituste, multimeediaprojektide, performansite, tantsu, muusika, meediakunsti ja filmi vahel. Kiasma atmosf��ri kuuluvad ka poleemika, kunstnike omavahelised kohtumised, festivalid, seminarid, kohvikuelu, t�� internetis, raamatukauplemine ja ateljeedes toimuvad eksperimendid. Kiasmat aasta jooksul k�lastavad 300 000 inimest leiavad �ksmeelselt, et just sellist kohta Helsingi vajaski.
Kiasmale on omane tihe n�itustegevus. Oma kogudest koostatud ekspositsioone varieeritakse ja pidevalt. N�itusi uuendatakse keskmiselt p�rast iga 2- 4 kuud. Praegu vaadata olev Eva Grubingeri installatsioon uurib valitsevate ideoloogiate ja maailman�gemuste - kapitalismi, sosialismi, religiooni ja teaduse � m�ju isiksusele ja asistele m�rks�steemidele. Operatsioon R. O. S. A. koosneb skulptuuridest ja suurele ekraanile projekteeritavast videost.
Installatsioon teeb kuuldavaks eksistentsiaalses kriisis vaevleva Rosa- nimelise noore saksa naise kaebleva h��le. Rosa meenutab, kuidas tema Ida- Saksamaa arvutifirmas Robotron t��tanud loodusteadlastest vanemad unistasid sellest, et nad v�iksid t�usta k�rgemale kapitalismi lummavast individualismist ja sotsiaalsest egalitarismist, et seej�rel luua �parem maailm� kasutades vahendina tinglikke meetodeid. Grubinger on teinud installatsioone �hendades skulptuuritehnikaid (alumiinium, teras ja pol�ester) kaasaegsete pildiesitlusviisidega (film, video, arvuti). Grubingeri teosed �sunnivad� vaataja osa saama jutustava ja tingliku vahelisest dialoogist. Vaataja osav�tt teosest seostub uurimusele esteetika sotsiaalsetest funktsioonidest.
Piltide kaudu jaguneb Nina Roosi looming selgelt kolme ossa. Iseloomulikuks jooneks tema loomingus on valik maalida teatud kindlaid teemasid kindlates tehnikates. Roos on asetanud oma loomingus r�hu maalide alusmaterjalile: tsinkplaatide kalk metalne iseloom ja s�rava akr��ltahvli l�bipaistvus. Tema teemad on liikunud meeleolukatest, ps�hholoogiliselt m�juvatest ruumikaemustest ja meeleolun�anssidele ehitatud kompositsioonidelt peaaegu monokroomsete, s�nalisi deklaratsioone sisaldavate teosteni.
Viimastel aastatel on ta naasnud kujutava ja fiktiivse maalimismaneeri juurde. Varasemaga v�rreldes on ta stiil aga palju mitmet�henduslikum. Kiasma viiendal korrusel avatud n�itusel �L�bi piltide� antakse �levaade Nina Roosi viimase k�mnendi loomingust. S�gisel saab Kiasma ��rest ��reni t�is rahvusvahelist kaasaegsele kunstile keskendunud n�itust ARS 01, mille teemaks on uue informatiivse keskkonna m�ju visuaalsele kultuurile.
Vanad meistrid
Soome kunsti muuseumi Ateneum 2001 suvehooaja olulisim n�itus � Pind ja s�gavus t�estab, et huvitavalt maalida osati endistelgi aegadel. N�itus esitleb Soome kunsti varast modernismi aastatest 1890- 1920. P�hir�hk on realismi h�ljanud maalikunsti saavutustel. Paljudeks teemadeks jaotatud n�itus toob esile nii ajastule omase vormivabaduse kui ka vaimsusest ja �hiskondlikest muutustest tulenevad m�jud. Ekspositsioonis on teiste seas Akseli Gallen- Kallela, Tyko Sallineni, Helene Schjerfbeck�i ja Ellen Thesleff�i teoseid. Kokku on n�itusel nii Ateneumi kui ka erakogudesse kuuluvaid taieseid umbes 300.
Postimuuseumi populaarsus ei ole tingitud mitte ainult suurep�rasest asukohast ja priist sissep��sust. Muuseumis pakutakse k�lastajatele ka mitmesuguseid temaatilisi arvutim�nge ja simulatsioone. T�nu infotehnika kaasamisele v�imaldab muuseumik�lastus n��d vastu v�tta endisest tunduvalt enam informatsiooni. Ka eksponaadid on t�nu hetkel avatud AUTO- n�itusele tipptasemel k�itvad. Lisaks Posti enda autovanakestele saab vaadata mitmetele juhtivatele Soome automuuseumidele kuuluvatest autodest koostatud v�ljapanekut aastatest 1910- 1950. N�itusel on ka mudeleid, autopiltidega postkaarte, -postmarke, autoteemalisi kohvipakendeid ja ohtralt pildimaterjali.
Muuseumi katuse all tegutseb hubane KirjeKahvila, kus v�ib klaasi veini juures muuseumi kauplusest ostetud postkaartidele kirjutada tuttavatele tervitusi.
Kiasma. Mannerheiminaukio 2. 00100 Helsinki. Tel. +358 9 17 336 501, Avatud t 9� 17, k� p 10� 22, e suletud. Pilet n�itustele ja kogudesse 30 FIM.
Ateneum. Kaivokatu 2. Avatud t ja r: 9� 18 k- n 9� 20, l� p 11� 17, e suletud Kogud 25/ 20/ 0 FIM. Spetsiaalsed n�itused 25- 45 FIM. Alla 18 aastased tasuta.
Postimuuseum. Helsingi Peapostkontor G- sissek�ik, Asema- aukio 5. Avatud e� r. 10� 19, l� p 11� 16. Sissep��s tasuta.
|
|
