JuttVarasemad numbrideesti osa
Logo

Maaliskuu2001



OLED SIIN:
esikaas > artiklid
> Eestlased Soomes. Arvamusuuringud ja statistika

OTSING
Baltic Guide'ist



ARVUTI
EEK
=
FIM




Eestlased Soomes. Arvamusuuringud ja statistika

Mida teevad eestlased Soomet k�lastades? Mida soomlased teavad ja arvavad l�unanaabrist? Nendele k�simustele �ritavad vastata Turismiarenduskeskuse ja Tuglase seltsi poolt l�biviidud uuringud.




maailmas soome turismi m��v MEK on korraldanud p�hjaliku regionaaluuringu selgitamaks kes, kuidas ja miks Soomet k�lastavad. Lennuv�ljadel, sadamates ja piiri�letuspunktides korraldatud k�sitlusele vastamises osales 1999. aasta v�ltel 20 000 v�lismaalast. Uuringu tulemused moodustusid l�htuvalt statistilistest n�itajatest. �htekokku k�lastas Soomet umbes 3,4 miljonit turisti. Eestlasi oli nende seas 257 tuhat, mis andis rootslaste, venelaste ja sakslaste j�rel neljanda koha.

Eestlased Soomes

Valdav osa (�le70%) Soomet k�lastanud eestlastest kuulus vanuser�hma 15- 44 eluaastat. Neist �he neljandiku moodustasid �rireisijad, viiendik k�is k�lastamas sugulasi v�i tuttavaid, kolmandik veetis puhkust ning �lej��nud reisisid mitmesugustel muudel eesm�rkidel. Soomes viibiti keskmiselt neli ��d, kusjuures peatuti enamasti tuttavate juures kodudes v�i hotellides. Raha kulutas eesti turist p�evas keskmiselt 160FIM, mis annab aastaseks kogusummaks 209 miljonit FIM. K�sitluse k�igus p��ti v�lja selgitada ka seda, millega turistid Soomes tegelesid ja nende arvamust 8 erineva asja kohta.
Talvehooajal oli populaarseim tegevus m�eja murdmaasuusatamine, millest �he v�i teisega v�itis olevat tegelenud 17% vastanutest. Teised eestlaste poolt harrastatud talispordialad olid mootorsaanis�it, sikutiga kalap��k ja koerarakendiga s�itmine. Suveperioodil tegeles iga k�mnes turist looduses matkamise ja kalap��giga. Ka jalgrattaga s�itmine, golf ja ratsutamine omasid harrastuste nimistus m�rkimisv��rset kohta.
Kokkuv�ttes hindasid eestlased Soomes ennek�ike turvalisust ja kaunist loodust. Samav�rra sai positiivset vastukaja ka inimeste s�bralikkus ja hea teenindus. Enim rahulolematust p�hjustas Soomele omane hinna- kvaliteedi suhe ja soomlaste kehvapoolne keelteoskus.

Soomlaste arvamus Eestist on paranenud

Uurimusega �Eesti soomlase silmade l�bi� prooviti v�lja selgitada soomlaste suhtumist Eestisse, arvamust eestlaste ja eesti �hiskonna kohta. M�ningate k�simuste varal p��ti selgitada ka soomlaste �ldiseid teadmisi Eestist.
�ldist suhtumist v�ljendas Eesti v�rdlemine �lej��nud seitsme l�hinaabriga. Enim plusspunkte kogusid Rootsi ja Norra, kolmandaks j�i Taani. Neljandaks asetati kas Saksamaa v�i Eesti.
M��ravaks kujunes k�sitletute isiklik Eesti k�lastamise kogemus. L�ti ja Leedu said selgelt v�hem punkte ja viimasele kohale j�i Venemaa.
Soomlaste arvamus ja suhtumine Eestisse on viimase viie aasta jooksul oluliselt paranenud. Nii arvas peaaegu iga neljas (23,6%) vastanu, v�hemal m��ral positiivseid muutusi nentis 43,8% k�sitletuist. K�ige enam leiti positiivsust informatsiooni vahetuse tihenemises ja turismi arengus. Uurimus n�itab, et Soomes valitsevad hetkel Eestile soodsad ja Eesti arenguperspektiividesse positiivselt suhtuvad meeleolud.

L�ngad Eestit puudutavates teadmistes

Paludes vastajaid reastada rahvaarvu suuruse j�rgi Balti riigid ja Soome, suutsid �ige vastuse anda vaid 7,8% vastanutest. 60% vastanutest pidas Eestit Baltimaade suurima rahvaarvuga riigiks. Eesti presidendi Lennart Meri nime teadis suurem osa vastajatest, kuid selle eest peaministri nime suutsid meelde tuletada vaid 13,4%. V�hemalt �hte Eesti kirjanikku oskas nimetada 17,6%. K�ige sagedamini mainiti ka sel puhul Lennart Meri nime, mis n�itab, et tema tausta Soomes tuntakse. Teisena mainiti Jaan Krossi ja kolmandana Lydia Koidulat. Heliloojatest, keda oskas nimetada vaid 6% oli tuntuim Arvo P�rt. Eesti sportlasi oskas nimeliselt mainida 18%, k�ige tihemini mainiti �desid Shmigune ja Erki Noolt. (k�sitlus viidi l�bi enne Ol�mpiam�nge). Eesti tuntumate persoonide pingerea tipus osutusid olevat aga Georg Ots ja Anu Saagim.








Helsingi talvised �kirbuturud�
Kust veel saab firmateksaseid 30FIM eest? V�i saja aasta vanuse l�psiku? Kirbuturult leiad need ning veel palju muudki kummalist ja kasulikku.

Kasutatud asjade spetsiaalkauplused: antiik, vanad pitsid, kuid ka moodne arvutitehnika.
Ringlus on t�nap�eval moes. Kasvav n�udlus on andnud elu �ha rohkematele spetsialiseerunud kasutatud asjade kauplustele. Paljud on koondanud t�helepanu vaid �hele tooter�hmale. Nendes ettev�tetes t��tavad oma ala t�elised asjatundjad.


E-mail: guidetoimetus@hotmail.com | Meediakaart
Copyright � 1999-2001 The Baltic Guide. All rights reserved.

[Tagasi esilehele]