 |
|
|
|
Eestlased Soomes. Arvamusuuringud ja statistika
|
Mida teevad eestlased Soomet külastades? Mida soomlased teavad ja arvavad lõunanaabrist? Nendele küsimustele üritavad vastata Turismiarenduskeskuse ja Tuglase seltsi poolt läbiviidud uuringud.
|
|
|
 aailmas soome turismi müüv MEK on korraldanud põhjaliku regionaaluuringu selgitamaks kes, kuidas ja miks Soomet külastavad. Lennuväljadel, sadamates ja piiriületuspunktides korraldatud küsitlusele vastamises osales 1999. aasta vältel 20 000 välismaalast. Uuringu tulemused moodustusid lähtuvalt statistilistest näitajatest. Ühtekokku külastas Soomet umbes 3,4 miljonit turisti. Eestlasi oli nende seas 257 tuhat, mis andis rootslaste, venelaste ja sakslaste järel neljanda koha.
Eestlased Soomes
Valdav osa (üle70%) Soomet külastanud eestlastest kuulus vanuserühma 15- 44 eluaastat. Neist ühe neljandiku moodustasid ärireisijad, viiendik käis külastamas sugulasi või tuttavaid, kolmandik veetis puhkust ning ülejäänud reisisid mitmesugustel muudel eesmärkidel. Soomes viibiti keskmiselt neli ööd, kusjuures peatuti enamasti tuttavate juures kodudes või hotellides. Raha kulutas eesti turist päevas keskmiselt 160FIM, mis annab aastaseks kogusummaks 209 miljonit FIM. Küsitluse käigus püüti välja selgitada ka seda, millega turistid Soomes tegelesid ja nende arvamust 8 erineva asja kohta.
Talvehooajal oli populaarseim tegevus mäeja murdmaasuusatamine, millest ühe või teisega väitis olevat tegelenud 17% vastanutest. Teised eestlaste poolt harrastatud talispordialad olid mootorsaanisõit, sikutiga kalapüük ja koerarakendiga sõitmine. Suveperioodil tegeles iga kümnes turist looduses matkamise ja kalapüügiga. Ka jalgrattaga sõitmine, golf ja ratsutamine omasid harrastuste nimistus märkimisväärset kohta.
Kokkuvõttes hindasid eestlased Soomes ennekõike turvalisust ja kaunist loodust. Samavõrra sai positiivset vastukaja ka inimeste sõbralikkus ja hea teenindus. Enim rahulolematust põhjustas Soomele omane hinna- kvaliteedi suhe ja soomlaste kehvapoolne keelteoskus.
Soomlaste arvamus Eestist on paranenud
Uurimusega ”Eesti soomlase silmade läbi” prooviti välja selgitada soomlaste suhtumist Eestisse, arvamust eestlaste ja eesti ühiskonna kohta. Mõningate küsimuste varal püüti selgitada ka soomlaste üldiseid teadmisi Eestist.
Üldist suhtumist väljendas Eesti võrdlemine ülejäänud seitsme lähinaabriga. Enim plusspunkte kogusid Rootsi ja Norra, kolmandaks jäi Taani. Neljandaks asetati kas Saksamaa või Eesti.
Määravaks kujunes küsitletute isiklik Eesti külastamise kogemus. Läti ja Leedu said selgelt vähem punkte ja viimasele kohale jäi Venemaa.
Soomlaste arvamus ja suhtumine Eestisse on viimase viie aasta jooksul oluliselt paranenud. Nii arvas peaaegu iga neljas (23,6%) vastanu, vähemal määral positiivseid muutusi nentis 43,8% küsitletuist. Kõige enam leiti positiivsust informatsiooni vahetuse tihenemises ja turismi arengus. Uurimus näitab, et Soomes valitsevad hetkel Eestile soodsad ja Eesti arenguperspektiividesse positiivselt suhtuvad meeleolud.
Lüngad Eestit puudutavates teadmistes
Paludes vastajaid reastada rahvaarvu suuruse järgi Balti riigid ja Soome, suutsid õige vastuse anda vaid 7,8% vastanutest. 60% vastanutest pidas Eestit Baltimaade suurima rahvaarvuga riigiks. Eesti presidendi Lennart Meri nime teadis suurem osa vastajatest, kuid selle eest peaministri nime suutsid meelde tuletada vaid 13,4%. Vähemalt ühte Eesti kirjanikku oskas nimetada 17,6%. Kõige sagedamini mainiti ka sel puhul Lennart Meri nime, mis näitab, et tema tausta Soomes tuntakse. Teisena mainiti Jaan Krossi ja kolmandana Lydia Koidulat. Heliloojatest, keda oskas nimetada vaid 6% oli tuntuim Arvo Pärt. Eesti sportlasi oskas nimeliselt mainida 18%, kõige tihemini mainiti õdesid Shmigune ja Erki Noolt. (küsitlus viidi läbi enne Olümpiamänge). Eesti tuntumate persoonide pingerea tipus osutusid olevat aga Georg Ots ja Anu Saagim.
|
|
