Ainulaadne Järve-Soome

Puhtad, saareja kalarikkad järved on suviti mitme Soome linna turismimagnetiks.

The Baltic Guide’i suvenumbri läbivaks teemaks on Järve-Soome, püüame seda kaunist ja vaheldusrikast piirkonda lugejale lähemale tuua. Termini Järve- Soome võttis kasutusele geograaf J. G. Granö 1930. aastate alguses. Granö tõmbas vaba käega piiri ümber kõige rikkalikuma vesistupiirkonna, kuid järvi on Soomes mujalgi palju. Jätame meiegi põhjaja läänepiirkondade vesistud seekord tähelepanuta ja keskendume idapoolsele ehk paljude arvates ainsale ja õigele Järve-Soomele.

Jääaja pärand

Soome järved on umbes 8000 aasta taguse jääaja pärand. Jäärinde ebaühtlase taganemise käigus kujunes välja mitmesuguseid maastikke alates tasandikest kuni järskude kaljuseinteni. Kõige vaheldusrikkam on maastik Järve- Soomes, kus asub ainulaadne siseveesaaristu.

Tänu veeteedele ühendavad Soome järved mitmeid linnu. Saimaa kaldal asuvad Lappeenranta, Imatra, Mikkeli, Savonlinna, Kitee, Varkaus ja Joensuu ning sama veeteed mööda pääseb laevaga ka Kuopiosse ja Iisalmisse. Saimaa kanali kaudu saab Lappeenrantast purjetada Soome lahele, seega on Saimaa kallastelt kättesaadav kogu maailm. Teised suured järvealad on Päijänne vesistu ja Häme järvemaa. Päijänne kallastel paiknevad Jyväskylä ja Lahti linnad, Häme piirkonnas ühendab vesistu Tamperet ja Hämeenlinna.

Vanderselli Järve-Soome

Järve-Soome süda on endastki mõista Saimaa. Turisti jaoks tähendab see peale ainulaadse looduse ka mitmete linnade vaatamisväärsusi ning üritusi. Saimaa vesi on puhas ja ujuda võib kõikjal. Suviti on populaarseim ajaviide kalapüük. Õngitsemise jaoks luba vaja ei lähe, kuid teist tüüpi kalapüügiks, näiteks spinningu heitmiseks, on vaja vastav luba hankida. Loa võib osta mugavalt internetist (www.kalastuslupa.net). Tavaturist peab rahakotti kergendama riikliku kalapüügihoolduse ja läänipõhise loa eest (Saimaal kalastamiseks Ida-Soome lään). Load kehtivusega üks nädal maksavad kokku 13 eurot. Alla 18aastastel pole luba tarvis. Saimaa tavalised saakkalad on haug, ahven, koha, särg, siig ja lõhe, kuid konksu otsa võib sattuda mis tahes mageveekala. Elukutselised kalamehed püüavad lõhelisi ja hõrgu maitsega rääbiseid noodaga. Harrastajad võivad tiheda silmaga võrku kasutades saada üsnagi head rääbisesaaki. Rääbis on maitsev lihtsalt praetult või ka leivakaku sees.

Tekst: Jukka Arponen

pdf
Lae alla eestikeelse The Baltic Guide ajalehe pdf-versioon