Anu Aimla on Savonlinna ooperikooris töötavate eestlaste usaldusisik.

Ooperifestivali Eesti sisu

Anu Aimla on staa˛ikas koorilaulja ja laulupedagoog, kes töötab lavakunstikateedri tudengite ja mitmete lastekollek tiividega, kuid on aidanud häält seada teiste hulgas ka näiteks Birgit Õigemeelel ja Iiris Vesikul.

Ilmselt on päris raske leida inimest, kes poleks midagi kuulnud Savonlinna ooperifestivalist. Esimene liigutus tulevase rahvusvaheliselt maineka muusikapidustuse suunas tehti juba 1912. aastal, mil Aino Ackté juhatusel toodi publiku ette peamiselt Soome oopereid. Esimene maailmasõda katkestas tärkava traditsiooni ning alles 1967. aastat loetakse kaasaegse festivali tõeliseks alguseks.

Ooperite esitamisel on solistide kõrval oluline roll ka ooperikooril. Koor toob koos orkestriga ooperisse massiivsed kõlad ning monumentaalsuse. Just ooperikooris osalemine seobki Anu Aimlat juba 11. hooaega järjest Savonlinna ooperifestivaliga. Anu Aimla on ka Eesti koorilauljate esindaja Savonlinnas.

11 aastat suvelaulu

Kui Anu 1999. a esimest korda Savonlinna festivali ooperikoori kandideeris ning valituks osutus, oli eestlasi kooris ligikaudu üks kolmandik ehk 30. Praeguseks on see arv kolm korda väiksem. Kümmekond aastat tagasi oli keset suve poolteist kuud festivalil osalemine ka majanduslikult üsna tasuv. Praegu on kasu marginaalne ning võib pikemas perspektiivis osutuda isegi miinuseks, kui selle nimel loobutakse stabiilsest tööst. Majanduslikust motivatsioonist tähtsamaks hindab Anu Aimla aga festivalil osalemise emotsionaalset külge. On tõeline elamus laulda samal laval maailma suurte ja väga suurte nimedega.

Savonlinna ooperifestival tähendab koori liikmetele palju enamat, kui lavalt publikule paistab. Iga järgmine hooaeg algab juba varakult kandideerimisega, mis tähendab ettelaulmist kas Savonlinnas, Helsingis või Tallinnas. Ooperikoori praegune juht Matti Hyökki on võtnud suuna koori koosseisu stabiliseerimisele. Et mitmeid oopereid esitatakse ka järgnevatel aastatel, on tõhusam lavaproove teha, kui osa koorist on juba asjadega kursis.

Eesti tipplauljad

Majanduslik olukord on vähendanud koori suurust 10 liikme võrra. Sestap on koori laulma pääsemine praegu mõnevõrra raskem kui varem. Sellele vaatamata laulavad kooris paljud, kellele laulmine pole niivõrd töö kui hobi – koorijuhid, pedagoogid, muusikaüliõpilased jpt. Aegade jooksul on aga Savonlinna ooperikooris laulnud terve rida nimekaid soliste Eestist: Aare Saal, Heli Veskus, Alar Haak, Mart Mikk, Janne Sevtshenko, Rando Piho, Eugen Antoni jpt. Koor koosnebki peaasjalikult soomlastest ja eestlastest. Peale festivali tuleb ooperikooril aasta jooksul ette ka muid esinemisi.

Enne festivali toimuv prooviperiood on väga pingeline. Keerulised dekoratsioonid ja lavad võtakse pärast proovi lõppu koost lahti ja järgmised ehitatakse öösiti üles. Iga ooper saab 2−3 päeva lavaproove. Proovid on väga olulised just koorile, sest koor peab etenduse käigus ajaliselt ning logistiliselt väga täpselt liikuma. Ka valitseb kulisside taga range kord ja omapäi uitamine etenduse ajal pole lubatud. Tuleohutuseeskirjad on selged ja karmid. Käiguteed peavad olema vabad, sest ooperikostüümides koor ja näitlejad võivad kujult meenutada väiksemaid heinasaade ning ekstreemolukorras liikumine ei pruugi olla kõige sujuvam.

Argipäev ja meelelahutus

Miljöö on Savonlinnas aga tõeliselt paradiislik: väiksed maalilised kaljusaared, festivalilava asupaik Püha Olavi kindlusmuuseumis, kahekorruselised puidust restoranlaevad ning provintslik rahu, mille kohta Anu Aimla ütleb: "Tore on minna puhkusele, kui selle eest ka veel makstakse." Savonlinnas tuleb ooperikoori lauljatel leida endale ise elamispind. Mida aasta edasi, seda kõrgemaks kruvitakse üürid – nagu suvises Pärnus. Samas on Anu sõnul meeldiv igal suvel taas kohata tuttavaid inimesi, kes teretavad ning poemüüjaid, kes sind ära tunnevad. Eestlased hoiavad Savonlinnas kokku. Koos peetakse ka jaanipäeva, sest Soomes on jaanipäev liikuv püha, mida tähistatakse pööripäevale lähimal nädalavahetusel. Ooperikoori ja orkestri vahel peetakse jalgpallivõistlus. Nädal enne festivali lõppu toimub brunch, kus tänatakse kõiki osavõtjaid ning antakse muu hulgas välja preemia parimale koorilauljale. Eelmisel aastal osutus selleks taas eestlane – juba kolmas – Simo Breede.

Festivali ajal pakub meeleolukat vaatepilti juba tunde varem algav inimeste kogunemine etendustele. Väga populaarsed on ka piknikud ning muljete vahetamine pärast etendusi, mis toimub restoranides ja terrassidel, kus esinejad segunevad pealtvaatajatega. Leidub hulgaliselt neid, kes saabuvad festivalile mitmeks päevaks ning saavad rahus nautida Saimaa kaunist loodust nii päeval ooperihelide saatel kui sumedatel suveöötundidel. Ööbimisvõimalusi pakuvad muu hulgas Hotell Herttua ja Hotell Kruunupuisto. Piirkonnale lisavad huviväärsust maailma suurim puukirik, kunstikeskus Retret ning Metsamuuseum.

tekst ja fotod: Mats Õun

pdf
Lae alla eestikeelse The Baltic Guide ajalehe pdf-versioon