Terrasside kaudu ümber Helsingi

Sel korral võttis üksildane uitaja Helsingis ette tuuri mööda äärelinna terrassirestorane. Alustagem vastupäeva — raudteejaamast Kaisaniemele ja sealt edasi Tervasaare poole.

Savu — soome sisu

Tervasaarel asuv soome rahvusrestoran Savu on suvise päikesepaistelise ilmaga ideaalne paik päevaseks ja õhtuseks lõõgastumiseks. Suitsutatud söökidele spetsialiseerunud köök avatakse suvekuudel 11:30. Terrassil saate valida nii varjualuse kui päikesepaistelise laua või minna jookidega teise korruse avatud galeriirõdule. Rustikaalse interjööriga restorani teenindajad kannavad talupoeglikke riideid. Lisaks söökidelejookidele saab restoranist osta ekslusiivseid tõrvatooteid — siirupit (20 eurot pudel), šampooni ja seepi (mõlemad 4 eurot). Restorani külje all on koerte jalutamisaedik, kus koerad saavad ka vees möllata. Suvel toimuvad sealsel vabaõhulaval teatrietendused. Lastele on aiaga piiratud mänguväljak. Piknikuks sobivaid muruplatse on samuti küllaldaselt. Üldse on Tervasaar üks Helsingi mõnusamaid istumispaiku. Kaardil nr 1 — Tervasaarenkannas 3.

Lendav õllehollandlane

Hakaniemes, sillapea juures tegutsev laevrestoran Flying Dutch pakub istevõimalusi nii laevalael kui rannamurul. Klientuur on kirju — segiläbi kostab soome, jaapani ja itaalia keel, sama laua taga istuvad keskealine rokkar ja uimastavalt antibakteriaalsest seebist lõhnav klanitud kontorirott. Peamiselt küll õllemüügile spetsialiseerunud vabaõhupaik pakub ka süüa — ahvenasupp (10 eurot) oli Tervasaares söögita jäänud terrassiuurijale paras kõhutäide. Kuigi istekohti on esmapilgul küllaldaselt, on päikesepaistelistel pärastlõunatel päris vaba laua leidmine võimatu. Ja umbes viie inimese pikkune järjekord leti ees ei kahane hetkekski... Kaardil nr 2 — Unioninkatu jätkava Pikasilla maapoolses otsas.

Helsingi peldikubaar

Kui Tallinnas tennisevälja tribüünide alustes tualettruumides tegutsenud Peldikubaar mõned aastad tagasi seoses Vabaduse väljaku ümberehitustega likvideeriti, siis Helsingis tegutseb Olümpiastaadioni avalikku käimlasse rajatud Olympix kenasti. Päikseküllase vabaõhubaari juures on ainsaks miinuseks ehk troostitu vaade, mis avaneb suurele asfaltväljakule. Nagu kunagisel tualetil, nii ka nüüd osutavad kirjad fassaadil meesteja naistepoolele. Kaardil nr 4 — Mäntymäki väljak.

Töölönranta

Piki Helsinginkatu jõuab Töölönlahe rannal tegutseva samanimelise terrassirestoranini. Arhitektuuriliselt üldlahenduselt on koht 1960. aastate stiilis — paralleeli võiks tõmmata Pirita Lillepaviljoniga. Odavate hulgast koht pole — toobi soome vaadiõlle hind ületab seal kuus eurot. Tõsi — on ka soodsamaid valikuid. Plusspoolele tuleb kanda õhtupäikese kullatud vaade Töölönlahele ja see, et autod eest läbi ei sõida. Varjualuseid terrassil näha pole. Töölönlahes saab ka viisakalt süüa — hinnad on mõõdukad. Mõistlik valik neile, kes tahavad suhteliselt rahulikult ja juhuslike pilkude eest varjatumalt õhtut veeta. Kaardil nr 5 — Helsinginkatu 56.

Traditsioonidega Jututuba

Samuti kaldapealse tänava ääres tegutsev sajandipikkuse ajalooga Jututuba on kultuurija juugendihõnguline. Nühitud interjööris annavad tooni keskealised ja vanemad inimesed. Meeleolu on suhteliselt häälekas — taustaks kostab zidecoja cajun muusika — rahvas lustib täiega. Siseruume on Jututoas õige mitu ja kokku on kõrts meeleolukalt sopiline ning mitmetasandiline. Kivibalustraadiga soliidse terrassi pikkadel pinkidel tihedalt külgkülje kõrval istuva seltskonna moodustab kontrastina siseruumidele enamuses noorem rahvas. Kaardil nr 3 — Säästöpankinranta 6.

Regata — Helsingi rannaterrasside lihvimata teemant

Sibeliuse pargi rannas on uskumatult hubane urgas — Regata. Terve mõistus keeldub esimese soojaga uskumast sellise segasummasuvila laadse interjööriga tillukese kõrtsi võimalikkust. Väheldase elutoa suurusesse ruumi on kogutud virnades kõikvõimalikku nostalgilist kolu — pilte ja tarbeasju. Et pilte on palju, siis on neist mõnedel ruuminurka paigutamiseks raam pooleks lõigatud ja täisnurkselt kokku murtud. Õuealal, terrassilaudade vahel lõõmab lõke ja mõnusalt suitsune õhk loob tõelise kaluriküla meelolu. Kõrts ise ongi paadikuuri meenutavas rootsipunases puuhoones. Terassi servas on telefoniposti ümber löödud kobaras linnupuure — lindude korrusmaja ehk ühiselamu — soomlaste naljasoon on ettearvamatu .... kõrvuti Lenini dekoratiivbüstiga seisab baarileti kohal riiulil mureliktõsine foto marssal Mannerheimist .... Kohapealt saab vorstikesi, mida ise lõkketulel küpsetada. Muide — alkoholi ja sigarette seal ei müüda! Kaardil nr 6 — Sibeliuse pargi juures rannal.

Carusel ja Ursula

Carusel on suur, traditsiooniline ja ütleme ausalt — igavavõitu rannaterrass. Sellises kohas tegutseval söögiasutusel võiks olla rohkem omaja isikupära. Merevaated on küll priimad ja ka päikest jagub, kui miski jäi puudu, et tekkinuks tahtmine seal maha istuda. Kohe terrassi juurest viivad väikekaatrid hoopis muljetavaldavamasse saarerestorani Saari. Piki rannaäärset jalgteed kesklinna poole kõndides on järgmiseks kohaks on Kaivopuisto rannal asuv palju meeleolukam Cafe Ursula. Terrassile annab ilme katuseks tõmmatud hiigelsuur puri. Teenindus on kiire ja letil on valge veini pudelid pidevalt jääkuubikutega täidetud suures jahutusnõus. Ka süüa antakse restoranile omaselt. Suveõhtutel on mõlemad terrassid alati rahvast tulvil. Kaardil nr 10 ja 11 — Merisatamanranta 10 ja Ehrenströmintie 3.

Mestaritalli — Meritalli

Sadakond meetrit Regatast piki rannaäärt edasi asuvad sõna otseses mõttes üksteise kukil traditsioonilised- ajatud, kuid rahvarohkuse järgi otsustades ülipopulaarsed terrassidega rannarestoranid Meritalli ja Mestaritalli. Ühe otsaseinale on tõmmatud plagu, mis teatab, et tegemist kõige merelisema Helsingi terrassiga — no teate … suhtun teatud eelarvamusega sildistamisse "kõige" … Kaardil nr 7 — Merikannontie 2.

Palace katuseterrass

Ja ongi Helsingile tiir peale tehtud. Lõpetuseks võib sõita liftiga Kauppatori kõrval asuvaa hotelli Palace katuseterrassile, mis pakub meeliülendavat vaadet lõuna suunas — sadamatele, saartele ja laevadele. Ka Palace mäletab hästi 1952. aasta Helsingi olümpiamänge! Kaardil nr 12 — Eteläranta 10.

Urbanistlikud Basilica ja Aroma

Basilica terrassil on õhtusel ajal päikesepaiste puudumise tõttu üsna hall olla. Õnneks kohtas uitaja seal kaht tuttavat, kes seal veedetud aja siiski talutavaks muutsid. Ilmselgelt on see terrass mõnusam lämbete suveilmadega, mil jahedus hinnas. Omajagu mängib ka rolli kohalik Salmisaari miljöö — see korrusmajadest koosnev elamurajoon. Sisuliselt sarnane meie magalatega.

Edasi, teisel pool Hietalahti turgu tegutseb aga keskpäevaja õhtupäikesele avatud kahekorruseline moodne restoran Aroma. Terrassi ees on purjekate maabumiskoht, vaated on mitmekesised — alates sadamakraanadest (Läänesadam) kuni Hietalahti turuni. Ei saaks öelda, et miljöö nõretaks romantikast, kuid kõige hullem ka pole. Teiselt korruselt avaneval vaatel on avarust piisavalt. Halva ilmaga on võimalik ka siseruumides einestada. Kaardil nr 8 ja 9 — Kellosaarenranta 2 ja Hietalahdenranta 6.

tekst ja fotod: Mats Õun

pdf
Lae alla eestikeelse The Baltic Guide ajalehe pdf-versioon