Soome lahe juhtiv turismiajaleht
26.3.2014 | Kultuur

Lihavõtted kui kevadepidu

Lihavõtted kui kevadepidu

Lihavõtted on Soomes kirikupüha, mida tähistab kogu rahvas.Soome lihavõttekombestikus on segunenud rahvalik traditsioon ja religioossed tavad. Üksteisele on lähenenud ka ortodoksi ja luteri kirikutesse kuuluvate inimeste ettekujutus lihavõtete tähistamisest.

Paljudele soomlastele on lihavõtete puhul kõige tähtsam see, et suur reede ja ülestõusmispühade esmaspäev on vabad päevad. Veel eelmise sajandi seitsmekümnendatel aastatel olid kõik restoranid sel ajal suletud ning meelelahutuslike kontsertide korraldamine keelatud. Suhtumine on muutunud ilmalikumaks ja taolised piirangud tühistatud. Siiski on enamik poode kinni ka tänapäeval, välja arvatud vaiksel laupäeval.

Lihavõtetest on saanud üha enam jõuludelaadne pere- ja toidupidu, mil tullakse kokku lambapraadi sööma.

PALMID JA PAJUD

Lihavõtted järgivad piiblisündmusi. Kannatusnädala eelõhtu on palmipuudepüha ehk urbepäev – pühapäev nädal enne ülestõusmist, mil Jeesus saabus Jeruusalemma ja juubeldav rahvahulk kattis ta tee palmiokstega.

Teadaolevalt kuulusid oksad katoliiklike lihavõtete juurde juba 6. sajandil pKr. Sellega on seotud rituaalne vitstega nuhtlemine, mida ühel või teisel kujul tuntakse kogu Euroopas.

Põhjamaades palmioksi teadagi ei ole ja ainuke lehtes oks lihavõtete ajal on paju. Vene keeles on paju верба, millest tuleb soomekeelne sõna virpominen − eesti keeles ‚urbimine’. See tähendab kaunistatud pajuoksi, millega ennevanasti peletati pahasid vaime. Tänapäeval käivad urbimas peamiselt lapsed naabrite juures eesmärgiga saada vastutasuks maiustusi.

SUUR NELJAPÄEV

Kannatusnädala neljapäeval pesi Jeesus tseremoniaalselt oma jüngrite jalgu, sõi koos nendega viimsel ̃htusöömaajal lambaliha ja teatas, et üks jüngritest reedab ta. Soome lihavõttekombestikus tehti suurel neljapäeval puhastavaid rituaale ja kirikutes on see olnud tähtis pihtimispäev.

SUUR REEDE

Jeesuse ristilöömise ja surma päev möödub vaoshoitult ja tõsises meeleolus. Varasematel aegadel oli kodudes isegi tule tegemine keelatud, söödi külma toitu, kui sedagi. Mämmi oli algselt spetsiaalselt suureks reedeks valmistatav külm paastutoit.

Viimasel ajal on Soome lihavõttetraditsiooni lisandunud suure reede sündmusi kirjeldavad etendused.

NÕIDADE AEG

Alates suure reede õhtust kuni pühapäeva varahommikuni − mil Jeesus viibis hauas − on kurjade jõudude võimutsemise aeg. Nõidade peletamiseks põlesid laupäeval Soomes lihavõttelõkked. Traditsioon on jõudnud tänapäeva välja ja näiteks Helsingis tehakse lihavõttetuld Seurasaari vabaõhumuuseumis.

ÜLESTÕUSMINE

Jeesus oli surnud kolm ööpäeva ja tõusis hauast kolmanda päeva hommikul. Sellega oli lõppenud ka pikk paastuaeg.

Erinevatel usutunnistustel on erinevad lihavõttekombed. Kristlased hakkasid Jeesuse ülestõusmist tähistama umbes 1. sajandi lõpus pKr. Õigeusklikele on see kiriku- aasta suurim püha, mille juurde kuulub paast ja kogu öö kestev jumalateenistus.

Soome ortodoksne kirik elab Gregoriuse kalendri järgi ja peab lihavõtteid samal ajal kui luteri kirik, aga mujal pool, näiteks Venemaal, tähistavad ortodoksid nii lihavõtteid kui teisi kirikuaasta pühi vana, Juliuse kalendri järgi.

Soome luterlikus lihavõttetraditsioonis leidub sugemeid ortodoksi tavadest, näiteks urbimine palmipuudepühal, lihavõttetoidud ja viimasel ajal ka ristikäik. Helsingis tehakse lihavõttetuld vaiksel laupäeval 19. aprillil Seurasaari vabaõhumuuseumi peoplatsil. 18. aprillil mängitakse kesklinnas maha Jeesuse kannatuslugu „Via Crucis”.

MILLAL PEETAKSE LIHAVÕTTEID?

Lihavõtteid tähistatakse kevadisele pööripäevale järgneval esimesel täiskuupühapäeval. Täpne päev arvutatakse välja keerukate reeglite põhjal. Sel aastal peetakse lihavõtteid 20. aprillil.

TEKST JUKKA ARPONEN

Lue lisää samasta aiheesta

19.2.2016 | Vaba aeg

Süngelt stiilsed kutid Manchesterist

Süngelt stiilsed kutid Manchesterist

Inglise synthpop’i duo Hurts on üks menukamaid popbände. Duo singlitest on saanud hitid nii Soomes kui mujal ja aasta tagasi … Loe veel

19.2.2016 | Vaba aeg

J. Karjalainen on tagasi

Soome kantritäht, Lääne Jukkana tuntud J. Karjalainen naaseb lavalaudadele uue plaadiga “Sulle, Sofia”.     J. Karjalainen jäi koos bändiga … Loe veel

26.1.2016 | Vaba aeg

Toto

Ligi 40 aastat tegutsenud ja üle 40 miljoni plaadi müünud legendaarne California bänd Toto on taas maailmaturneel ja põikab selle … Loe veel

26.1.2016 | Kultuur

Rodin Soomes

Ateneumi kunstimuuseum toob Helsingisse ühe Euroopa kultuuriloo olulisema skulptori Auguste Rodin (1840−1917) skulptuuride näituse. Pariisis tegutsenud Rodini mõjutas ekspressionism ja … Loe veel

25.1.2016 | Vaba aeg

Suurte lavade diiva

Maailma tippude hulka kuuluv ooperilauljatar Joyce DiDonato saabub veebruaris esmakordselt Soome. Kogu maailmas armastatud primadonnat, Grammy pälvinud metsosopranit tuntakse eelkõige … Loe veel

21.1.2016 | Vaba aeg

Imagine Dragons

Imagine Dragons

Las Vegasest pärit Imagine Dragons kuulub hetkel edukaimate rokkpuntide sekka. Koosseisu liikmed on Dan Reynolds, Wayne Sermons, Ben McKee ja … Loe veel

21.1.2016 | Vaba aeg

Hobuetendus Apassionata

Hobuetendus Apassionata

Euroopa populaarseim hobuste show lummab jätkuvalt vaatajaid ratsude ja inimeste vahelise erakordse koostööga. Muinasjutuline Apassionata etendus on tippklassi meelelahutus, mis … Loe veel

21.1.2016 | Kultuur

Kunsti teisitimõtlejaid

Näitus “Eri meelt” tutvustab 19 eri maadest pärit kunstniku ja kunstirühmituse töid, kelle sõnum ja tegevus jäävad peavoolust kõrvale. Näitusel … Loe veel