Sörnäinen – Kurvi
Ida-Helsingi ajalooline piirkond, millest oleks võinud saada sajandeid tagasi ka Helsingi südalinn.
Baltic Guide on teinud juba üle kümne aasta eesti turistide seas tänuväärset tööd Helsingi ja Soome tutvustamisel. Paraku piirdub endiselt paljude jaoks Helsingi külastamine peaasjalikult kesklinnas uitamisega. Kaugemale minnakse vaid kindla sihtmärgi korral. Sageli on selleks juba aastakümneid eestlastele tuttav, soodsate hindadega kaubandusmeka Idakeskus. Lastele meeldejäävaid elamusi otsivatele Linnanmäki lõbustuspark, Serena veepark, Sea Life või Korkeasaare loomaaed. Kontserdipublik teab aga kindlasti Hartwall Areenat ja ajaloohuviline Suomenlinnat. Omamoodi on Helsingist pilti avardanud ka viimastel aastatel paljude eestlaste südamesse tee leidnud Soome kirjanik Juha Vuorinen, kelle vemmalproosas kirjutatud mitmeosalise jutustuse peategelane Tulba-ahv Juha tegutseb muu hulgas ka Kallios – ühes Helsingi koloriitsema mainega linnaosas. Ida-Helsingis asuv Sörnäinen on Kallio piiriala. Kurvi on aga Sörnäiste süda.
AJALOOLINE SADAMAJA TÖÖSTUSPIIRKOND
Sörnäiste soomekeelne nimi tuleb rootsi keelest – Södernäs – Lõunaneem. Rand koos sadamaga moodustabki olulise osa selle tööstuspiirkonna koloriidist ja elu-olust. Kohanimena mainitakse Södernäsi esmakordaselt 17. sajandil ja siis oli küsimus sinna Helsingi asumi keskuse ehitamisest. Mõninga kaalumise järel rajati linnasüda siiski Vironniemile – praeguse Katajanokka sadama ja Eduskuntatalo vahelisele alale. Pärast mitmeid vangerdusi nime transkriptsiooni ümber kinnitati 1928. aastal ametlikult nimepaar Sörnäinen – Sörnäs. Kõnekeelsetena kasutatakse ka nimetusi Sörkkä ja Sörkka.
Sörnäiste piirkonna arengule andis hoogu 19. sajandi keskpaigas praeguse Hämeentie ehitamine. Teest ida poole jäävale alale hakkasid kerkima tehased ja lääne poole elamud. Peamiselt töölistele mõeldud elamupiirkond laienes Sörnäinenst Kallio ehk siis praeguse kesklinna suunas. Ajapikku on tööstusettevõtted piirkonnast kadunud. 2008. aastal lõpetas töö ka üle 100 aasta tegutsenud kaubasadam. Sörnäinen on praeguseks kogu Soomes üks kõige tihedamalt täis ehitatud piirkondi. Väikekorterite osakaal on 80%. Seetõttu on Sörnäinen paljudele noortele ja lasteta peredele esimeseks elupaigaks. 2010–2030 rajatakse Kalasadama rajooni kaasaegne elamukompleks 15 000 inimesele. Praeguseks on kunagisest vilkast tööstuspiirkonnast saanud elurajoon, mille ajalooliseks keskuseks on jäänud Kurvi. Paigal on Helsingi kesklinna ja paljude muude linnaosadega väga hea transpordiühendus.
KURVI
Kurviks nimetatakse Helsinginkatu ja Hämeentie ühinemisala, kus tegutsevad mitmed kauplused, joogi- ja söögikohad. Astudes metroos välja Sörnäineni peatuses, jõuate päevalguse kätte just Kurvis. Ajalooliselt on Kurvil kurikuulus maine. Siin liikusid kriminaalsed tüübid, toimus alatihti nii sportlikke kaklusi kui vihaseid pussitamisi. Sadama- ja töölisrajoonis oli see olemuslik – paralleeli võib tõmmata Tallinnas Kopliga. Kurvis tegutses 20. sajandi 30te aastate alguses kurikuulus kõrts Patuoinas (Syntipukki), mille politsei oli sunnitud kinni panema, sest sealsed verepulmad kasvasid üle igasuguse mõistuse piiri. Praegusel ajal pole olukord Kurvis ligilähedaseltki enam nii eluohtlik, kuid mingi möödunud aastakümnete kriminaalne hõllandus seal siiski lehvib. Kurvist kahe trammipeatuse kaugusel asub Helsingi – ehk õigemini Sörnäineni vangla, kus on leidnud viimasel ajal ajutise peatuspaiga ka üsna mitmed Eestist pärit kurikaelad. Märtsis avati Kurvil Lidli keti toidupood, mille ülisoodsad avamishinnad tõid kohale tohutult rahvast.
Lue lisää samasta aiheesta
